Väinamere haugi hetkeolukorrast, probleemidest ja tulevikust

Väinamerd võib pidada Eesti rannikumere haugi Mekaks. Ühelt poolt on selle põhjuseks asjaolu, et haugile sobilikke varjatud, madalaveelisi ja taimestikurikkaid elupaikasid ning kudealasid leidub Väinamere piirkonnas lihtsalt enam kui mujal Eesti rannikumeres. Teisalt on Väinameri jätkuvalt Eesti üks kõige toitaineterikkam mereala, mis garanteerib haugile rikkaliku söögilaua erinevate lepiskalade kõrge arvukuse näol.

Kõigest sellest tulenevalt on ka Väinameres kalastavate kutseliste kalurite ja tõenäoliselt ka harrastuspüüdjate haugisaagid kõige kõrgemad kogu rannikumeres. Kuid nagu mujalgi, nii on ka Väinamere lähikümnete haugisaagid olnud väga kõikuvad. Viimast kinnitavad ka TÜ Eesti Mereinstituudi seirepüügid. Kui veel 2007. aastal püüdsid Väinamere kutselised kalurid ametliku püügistatistika järgi ca 8 tonni haugi, siis 2019. aastal püüti juba ca 51 tonni haugi. Võrdluseks, 1970–80ndatel püüti Väinamerest keskmiselt 70 tonni aastas, millele järgnes kukkumine 20 tonnile aastas 1990ndatel.