Uudiseid kalateaduse maailmast

Igale tõsisem kalahuviline on kursis, et teaduses on vastamata küsimusi palju ning kalade elu-olu kohta pole sugugi kõik teada. Sel suvel toimus Lõuna-Prantsusmaal Montpellier’is koroona-järgse aja esimene suurem kalateadlaste kokkusaamine. Alljärgnevalt väike ülevaade kõige kuumematest kalateaduse edusammudest maailmas.

Montpellier’i teaduskonverents (14^th International Congress on the Biology of Fish) keskendus kalade füsioloogiale ehk sellele, kuidas kalad nendele omases (ja kaasaegselt muutuvas) keskkonnas hakkama saavad, kuidas nad on erinevatele niššidele kohastunud ja miks nad on just sellised, nagu nad on. Näiteks Kopenhaageni Ülikooli professor John Fleng Steffensen sai mõned aastad tagasi tuntuks sellega, et püüdis kinni hulga Grööni haisid (teadusliku nimega Atlandi polaarhai; Somniosus microcephalus) ja mõõtis nende elueaks pea 500 aastat. Kuidas on võimalik ühel selgroogsel liigil nii kaua elada? Miks üks kalaliik on ühtmoodi ja teine teistmoodi „ehitatud“ ning kuidas erineb kliimamuutuste mõju liigiti? Sedasorti asjade uurimisega teadlased tegelevadki.