Suvine ahvenate trollimine Peipsil

UL-varustusega microjigitamine on viimastel aastatel saanud minu lemmikharrastuseks ning jätnud paljud muud kalastusviisid mõnevõrra tahaplaanile. Teist ja kolmandat kohta lemmikpüükide nimekirjas jagavad aga paadist haugipüük merel ning juunikuine suurte ahvenate trollimine Peipsil. Sellest viimasest juttu tulebki.

Tuleb tunnistada, mõne päriselt suure ahvena saab juhuslikult igal aastal ka microjigitades, landiga haugi püüdes ja vahest ka talvel jääaugust, aga siis on see pigem vedamine, mitte teadlik suurte ahvenate püüdmine. Jaanipäeva paiku Peipsile trollima minnes aga lähen ma spetsiaalselt välja just suurte ahvenate peale.

Milline on suur ahven? Minu jaoks algab suur ahven nii 0,5 kg-st. Kui saagis on mõned 300–400-grammised ahvenad, siis ütlen ma tavaliselt saagi kohta, et mõned kobedamad ahvenad olid kah. Üle poole kilo kaaluvad ahvenad muutuvad aga hoopis teistsugusteks kaladeks – vihane pilk, ilmatusuur suu, uhkel küürul purjena turritav okkaline seljauim ning kala paksudel külgedel olevad triibud teevad suurest ahvenast tõelise ürgkiskja, kelle tabamine mulle korralikku naudingut pakub. Just selliseid suuri ahvenaid ma igal suvel jaanipäeva paiku Peipsist püüdmas käingi.

Paat

Kõige olulisem varustuse osa kõnealuse püügi juures on mootorpaat, sest ilma selleta Peipsile trollima ei pääse. Mina kasutan põhiliselt Cursuse 5,5-meetrist mudelit, mis sobib tujukale Peipsile suurepäraselt. Paat, millega suurel järvel käia, peaks kannatama lainet ning olema ka muidu igati töökindel. Kuigi Politsei- ja Piirivalveametil on täna igasuguseid päästealuseid, millega hädasolijale appi tõtata, võib halbade asjaolude kokkulangemisel abi kohalejõudmine võtta tunde ja selle ajaga on oht juba Venemaale triivida.

Teiseks võivad ilmaolud Peipsil kiiresti muutuda, eriti just juunis, kui keset sooja ja tuulevaikset päeva ilmub ühtäkki ei tea kust äikesepilv, mis toob lisaks paduvihmale endaga kaasa ka 20 m/s puhuva marutuule. Sobiliku mootorpaadiga peaks olema võimalik sõita ka allalainet ja -tuult suhteliselt väikese kiirusega, nii 3 km/h.

Pääste-, side- ja navigatsioonivahendid on Peipsile minnes elementaarsed.

Püügivarustus

Püügivarustuse hulka kuuluvad ridvad, rullid ja landid. Ridva ja rulli puhul on minu arvates ainus oluline asi, et see oleks püüdjale mugav. Mina kasutan trollimisel puhtast klaasfiibrist või ka komposiidist valmistatud tugevamaid ritvu. Kuigi need on süsinikritvadest raskemad, on klaasfiiberridvad väga vastupidavad mehaanilistele traumadele ja rohmakale ümberkäimisele lainetes kõikuvas paadis. Kuna ritv puhkab enamiku püügiajast ridvahoidjas ning seda pole tarvis käes hoida, puudub vajadus ka ülikerge ridva järele.

Rullina kasutan mina tavalisi kvaliteetseid 3000 või 3500 suurusklassi statsionaarrulle, millele on keritud 0,32 mm-ne tamiil. Ilmselt võib see vabalt olla ka 0,30 mm-ne, midagi ei juhtu, lihtsalt mina olen harjunud püüdma 0,32 mm-sega. Väga peeneks ei kannata monofiilist pealiiniga minna, sest vahel jääb lant trollimisel põhja või vanadesse võrguräbalatesse kinni ning siis tuleb selle vabastamiseks korralikult jõudu rakendada, samal ajal kui paat lainetes alatuult triivib. (See on ka üks põhjuseid, miks mulle meeldivad trollimisel pigem rohmakad ja tugevad, mitte aga peened ja nõtked süsinikridvad.) Samas 0,35 mm-ne ja jämedam tamiil on ahvenate trollimiseks kasutatavate lantide suurust arvestades juba liialt jäme ning hakkab lantide vajalikule sügavusele sukeldumist ning mängu segama. See kõik on aga nii üksnes minu arvates ega pruugi olla kaugeltki tõsi. Pealiinina võib vabalt kasutada ka mingit nööri, aga sel juhul peab olema landi kinnijäämisel valmis kiiresti tegutsema, sest nööril puudub venivus ja asjad on kiired juhtuma. Minule isiklikult trollimisel nöör ei meeldi.

Vaatamata sellele, et ahvena trollimisel tuleb Peipsil vahel landi otsa ka hauge, mina landi ees terastrossi ei kasuta. See rikub landi mängu ja halvendab oluliselt ka ahvena võttu. Lant, lõks koos väikese pöörlaga ning pealiin, kogu lugu.

Lantidena kasutan ma suve alguses ja jaanipäeva paiku põhiliselt ühe- või kaheosalisi 7 cm pikkuseid nn papagoivärvides voblereid, mis sukelduvad 4–5 m sügavusele. Vahel töötab üsna hästi ka üks valget värvi vobler. Mudelitest saavad mul ilmselt kõige rohkem püügiaega 7 cm-ne Rapala Shad Rap, Jointed Shad Rap jt analoogsed pika keelega mudelid.

Veel tuleb suvel järvele kindlasti kaasa võtta termokast koos külmaelementidega. Ahven ei talu sooja käes vedelemist ja võtab üsna kiiresti ebameeldiva lõhna juurde. Suure hädaga ajab asja ära ka suletava kaanega traatsump, mis paadi taha lohisema pannakse, aga kuna püük käib trollides, s.t pidevalt sõidetakse ringi, ei ole sump hea lahendus.

Kalastussport.ee kaupluses enim müüdud ahvenalandid Peipsil trollimiseks

1. OSP Power Dunk SP 57 mm, 7,9 g, 4,0 m, P-23;

2. Super-Z Z3 F 53 mm, 10,5 g, 4,3 m, GG Gill;

3. Super-Z Z3 F 53 mm, 10,5 g, 4,3 m, Wild Craw;

4. Rapala Jointed Shad Rap 7 cm, 2,1–4,5 m, FT;

5. Zip Baits B-Switcher F 65 mm, 13,5 g, 4,0 m, Rattler 509.

Kust ahvenat otsida

See, kuidas ja kust suur ahven Peipsist üles leida, on miljoni dollari küsimus.

Kala otsimisel on minu arvates kõige tähtsam kõhutunne, mis kujuneb aastate jooksul koos kogemustega – mida rohkem käid, seda paremini kõhutunne kaasa räägib. Minu kogemuste põhjal asub suur ahven Peipsis jaanipäeva paiku kaldast vähemalt 5 km kaugusel kuni Vene piirini. Suuri ahvenaid ei tasu juunis otsida madalike servast ja sügavike lähedusest, vaid ca 4–6 m sügavusest veest. Kõige rohkem pätse olen juunis saanud kõigi loogikareeglite vastaselt mitte rantidelt ja sügavuse muutuste juurest, vaid hoopis suurelt ja ühtlaselt tasaselt alalt. Suured ahvenad ei ole peaaegu kunagi parves, aga hoiduvad siiski teatud piirkondadesse, nii et kui õnnestub üks tabada, tasub selle koha läheduses veel paar tiiru teha.

Suuri ahvenaid ei saa Peipsist ühe püügikorraga reeglina palju – heaks saagiks tuleb lugeda juba viis-kuus isendit päeva kohta. Küll aga lisandub neile ka hulk mitte nii suuri kalu ja õhtul on põhjust suitsuahjule igal juhul tuli alla teha.

Mis mulle kõnealuse püügi juures veel väga meeldib, on see, et suurt ahvenat ei pea Peipsist püüdma kella viie ajal hommikul ja ka ilmal pole väga suurt tähtsust – peaasi, et tuul järvele minna laseks. Suured ahvenad võtavad väga edukalt päikesepaiste, mõõduka tuulega ja ka keset päeva ehk püük kokkuvõttes on väga mõnus. Ainult põhjatuul ei ole hea. Suur ahven tuleb paati tõsta kahvaga, sest muidu võib selle suu rabelemise käigus rebeneda ja kala paadi parda juures otsast pudeneda.

Püük

Püük on imelihtne, kui ainult oskad – lased kaks lanti paadi taha lohisema, naudid päeva ja vahepeal kerid kalu välja. Paadi kiirus võiks jääda vahemikku 3–5 km/h ja kiirusega tuleb selles vahemikus mängida. Vahel tasub ka ritv kätte võtta ja sellega sujuvaid edasi-tagasi liigutusi teha – muutused landi liikumises ja värinas on sageli need, mis ahvenat agressiivselt ründama panevad.

Mina, kes ma püüan tamiiliga, lasen landid paadi taha nii 20–30 meetri jagu või veelgi rohkem ehk suhteliselt pikalt. Et kala võtaks, tuleb lant õigesse sügavusse saada. Tamiiliga, mille veetakistus on suurem, tuleb lasta lant paadist kaugemale, nööriga aga (mis reeglina on peenem kui sama tõmbejõuga tamiil) piisab vähemast. Kui vobler põhjast liiga palju sodi konksude külge kipub korjama, maksab lanti veidi enda poole kerida, see kergitab vobleri kõrgemale. Pole välistatud, et mingil ajal saab suurt ahvenat ka poolest veest, aga mina olen kõik oma päts-tüüpi ahvenad saanud põhjast.

Lantide pidevast vahetamisest tähtsam on kalase püügipiirkonna leidmine. Mina toetun kõige rohkem varasematele kogemustele (ja muidugi ka eelnenud aastatel GPS-i salvestatud punktidele) ning üritan läbi trollida kohad, kust olen varasemalt suuri ahvenaid saanud. Püüki alustan ma tavaliselt siis, kui paadi all on ca 4 meetrit vett. Kui üldse mingit eelinfot ei ole, siis ei jää muud üle, kui tuleb ringi sõita ja otsida. Kajaloodi mina suurte ahvenate trollimisel enamasti ei usalda, sest nagu öeldud, ei ole suured ahvenad juunikuus parves, aga üksikuid kalu lood pigem ei näita.

Juuni lõppedes kaotavad suured ahvenad Peipsil vobleri vastu reeglina huvi ning pärast seda ma järvel trollinguga – vähemasti ahvenate saamise eesmärgil – enam eriti ei tegele. Juulist aga algab Peipsil ja Lämmijärvel microjigi- ja rihmamishooaeg ning vahel saab mõne päris suure ahvena ka nende vahenditega kalastades.

Valmar Everti ahvenalante suvisele Peipsile

1. Zip Baitsi B-Switcheritest kasutan madalamas vees (2–3 m) suurust 2.0 ja sügavamal (4–7 m) 4.0. Kui kasutada peent nööri, on võimalik 4.0 suurus viia kuni 7 meetri sügavusele. Aastate jooksul on lemmikvärvideks kujunenud must/kuldne/oranž kõhualaune (värvikood 050), firetiger (070) ja ka lilla (336). Olenevalt veetemperatuurist ning päikesest saavad tööaega ka papagoi- (327) või heledam ahvenavärving (509).