Saaremaa vetesse asustati 350000 haugimaimu

Tänavu kevadel, 18. mail, asusid Saaremaa lõunaranniku vetesse elama kauaoodatud külalised, 350 000 haugimaimu. Nende saamislugu ja teekond oli põnev, täis seiklusi, rõõmu ja tagasilööke, närvipinget, magamata öid ja omajagu asjaajamisi.

Haugide asustamise mõte tekkis kalaturismiga tegeleva Käbruotsa puhketalu toimetamistest. 2019. aasta sügisel uksed avanud turismitalu üheks peamiseks eesmärgiks on propageerida jätkusuutlikku kalastamist ja nii oli ka haugide asustamise plaan justkui asjade loomulik ning loogiline kulg. 2020. aasta suvel võeti vastu otsus, et puhketalu eraldab igal aastal 3% oma aastakäibest tegevustesse, mis aitavad kaasa Saaremaa kalavarude hoidmisele ja suurendamisele. Pärast pikki arutelusid Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ametnike, TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste ning kalakasvatajatega õnnestus 2021. aasta talveks jõuda esialgse kokkuleppeni, et haugide asustamise projekt võiks reaalsuseks saada. Loodi MTÜ Saaremaa Kalavaru, mille asutajateks said siinkirjutaja ja Kristjan „Kike“ Siimpoeg. Kuna meie mõlema mõtted ja tõekspidamised kalastamise ja sellega seonduva osas kattuvad, said kiiresti paika ka MTÜ peamised eesmärgid:

– ühendada inimesed, kelle huvi on seista Saaremaa kalavarude säilimise ja parendamise eest ning anda selleks omapoolne panus;

– kudealade taastamine ja loomine;

– jätkusuutliku ja eetilise kalastuse propageerimine;

– kalavarude suurendamine läbi asustamiste.

Kalavarude hoidmine ja suurendamine on meie kõigi – nii harrastuskalastajate kui kutseliste kalurite – kohustus. Viimastel aastatel on vastasseis harrastajate ja kutseliste kalurite vahel üha teravnenud. Näpuga näitamist on ühes ja teises suunas, aga tegelikult ei ole ju kellegi eesmärgiks merd ja teisi veekogusid kaladest tühjaks püüda. Ei taha ju ükski mõistlik kalur ega harrastaja seda, et tulevikus puudub vastavalt kas teenistus või võimalus toreda hobiga tegeleda. Et seda erinevatel põhjustel siiski ei juhtuks, on meie hinnangul äärmiselt oluline harrastuspüüdjate ja kutseliste kalurite vaheline koostöö. Kindlasti on vaja vastavalt kalavarude seisukorrale rakendada teatud olukordades ja perioodideks püügipiiranguid ja vajadusel muuta ka seaduseid, ent need peavad olema arusaadavad ja vastuvõetavad kõigile, kes kalastamisega tegelevad. See on väga oluline ühine koostööpunkt riigi ja kalastajate vahel. Ja kalastajad oleme meie, nii harrastuskalastajad kui kutselised kalurid.

Aprillis saime asustamise plaanile kauaoodatud kinnituse ja kooskõlastused ning hakkasime reaalselt tegutsema. On väga hea meel, et TÜ Eesti Mereinstituut ja ametkonnad tulid meie plaanile vastu ning võimaldasid asustada kalaliiki, kes tegelikult täna veel otseselt ohustatud ei ole. Positiivse otsuse tegemise tingimusteks olid lisaks kalastajate endi initsiatiivi näitamisele ka kokkulepped, et järgmiste tegevustena hakkab MTÜ taastama ja looma haugide kudealasid ning et asustatavad kalad saavad kõik keemiliselt massmärgistatud. Nii on võimalik tulevikus haugide liikumistest ja elust infot saada ning projekti tulemusi analüüsida.

Miks üldse merre haugi asustada? Põhjuseid on meie arvates mitu. Kasvanud on püügikoormused nii harrastajate, kui kutseliste osas; loodus on muutunud, kevadiste suurvete puudumisel on paljud ajaloolised kudealad muutunud kudelõksudeks või sootuks kadunud; merre kudeva haugi populatsioon on ohus merevee kvaliteedi halvenemise tõttu. Osades Saaremaa piirkondades on haugipopulatsioon veel heas seisus, aga üha enam tekib just kudealade kadumise tõttu juurde piirkondi, kus kala on kadumas või kadunud. Otsustasime, et tegutseme juba täna ning ennetame olukorda, kui haugivarud otsesesse ohtu satuvad.

Aprilli esimeses pooles tegime algust reaalsete tegevustega; väljastatud eripüügilubade alusel said kutselised kalurid hakata hauge püüdma. Vastavalt kokkuleppele TÜ Eesti Mereinstituudi teadlastega nägi plaan ette, et kalad püütakse samadest piirkondadest, kuhu hiljem asustamised tehakse. 22. aprilliks oli püütud ja sumpadesse kogutud ca 100 haugi – kolmandik emaseid marjakalu ja kaks kolmandikku isaseid niisakalu. Selline oli kalakasvatajate poolt ette antud spikker, et mari saaks viljastatud. Algas marja lüpsmine, kus lisaks spetsialistidele osales ka mitmeid vabatahtlikke. Kogu tegevust koordineerisid ja viisid läbi Haaslava kalakasvandusest kohale tulnud Riina Kalda ja vesiviljelusspetsialist Risto Kalda. Nõu ja jõuga aitas kaasa ka TÜ Eesti Mereinstituudi juhataja Markus Vetemaa.

Ehkki kogutud kalade seas olid mõned üpris suured isendid (6–8 kg), selgus, nende koostöö marjavõtul on üpris kesine. Pikk talv oli tekitanud olukorra, kus enamikes Saaremaa piirkondades ei olnud haug veel ka mai alguseks kudenud. Nii tuli tõdeda, et paljudel haugidel (eriti just suurematel kaladel) oli tähtsal päeval mari veel täitsa kinni. Samuti tekkis raskusi niisa võtul. Pääsu aga polnud – võeti, mis võtta andis. Ühes liitris haugimarjas on keskmiselt 100 000 marjatera; kokku viljastas Riina ca 4 liitrit haugimarja. Päeva lõpuks said kõik kogutud haugid kenasti samades püügisektorites merre tagasi lastud. Kõik kalad pidasid püügi, lühikese vangistuse ja protseduurid vapralt vastu ning kadusid ei olnud. Viljastatud mari transporditi spetsiaalsetes anumates Tartumaale Haaslava kalakasvandusse koorumist ootama.

Algas ootamine ja lootmine, et edasine sujuks tõrgeteta. Riina Kalda pikaajaline kogemus ja tarkus andis meile küll südamerahu, aga ärevus muutis nii mõnelgi ööl ärkveloleku piinavalt tavapäraseks. Riina kogemustele tuginedes olime valmis nii heaks kui halvaks. Tema sõnul on kunstlikul viljastamisel ette tulnud kordi, kus 90–95% marjast koorub, aga on olnud ka mitte nii edukaid viljastamiseid. Olgu öeldud, et looduslikes tingimustes ei küündi need protsendid täna isegi mitte ligilähedale. Paljud haugid koevad kudelõksudesse ja kogu mari hävineb või ei saa koorunud haugimaimud enam suurvete puudumise tõttu kudealadelt välja ning hukkuvad. Halb on olukord ka merre kudeva haugiga – merevee kvaliteedi halvenemine ei soosi enam marja looduslikes tingimustes viljastumist. Samuti on vastkoorunud haugimaimude suremus looduses väga suur.

1. mai oli kauaoodatud päev – Saaremaal algas haugipüük. Me teadsime, et enamik haugi on veel kudemata ja tegime kiire otsuse, et proovime korraldada veel ühe marjavõtu. Informeerisime oma plaanist asjaosalisi, takistusi ei tehtud. Palusime 2. mai hommikul kaluritel mõrdu nõudes haugid elus hoida, rentisime spetsiaalse eluskalade transportimise mahuti koos hapnikuseadmetega ja ostsime MTÜ rahadega kaluritelt ca 200 kilo valitud marja- ja niisakalu. Haaslava kalakasvatuses olid Riina ja tema abilised meid juba ootamas ja marjavõtuks valmis. Jõudsime kohale samal päeval umbes kella nelja paiku ning võtsime koos marja ja niisa, mis koheselt ka viljastati. Paraku pidime taas tunnistama, et osadel haugidel oli mari veel täitsa kinni. Kahe marjavõtmise peale kokku saime siiski piisava hulga materjali ning südaöise praamiga sõitsime koos kaladega tagasi Saaremaale. 3. mai hommikuks, kui päike tõusis, olid kõik need 200 kg haugi oma väljapüügisektorites tagasi – taas kadudeta, aga reisikogemuse võrra rikkamatena.

8. mail helistas Riina Kalda. Väsinud, ent rõõmsa häälega teatas ta, et esimesed haugilapsed on koorunud. Riina oli olnud koos abikaasaga öö läbi valves ning vastkoorunutega tegelenud. Järgnevatel päevadel selgus, et koorumise protsent on hea; jäime lootma, et ka edaspidine suremus on minimaalne. Tänu Riina professionaalsusele ja kogemusele nii ka läks.

Umbes nädal pärast maimude koorumist teostati TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt nende keemiline märgistamine. Selleks lisati maimude vette spetsiaalset lahust. Et märgis n-ö ladestuks, tuli vee tsirkulatsioon peatada, mis tähendas 24 tundi sõna otseses mõttes hinge kinni hoidmist kalade poolt ja ülekantud tähenduses ka meie poolt. Õnneks kõik laabus.

Olime koos kalateadlaste ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna inimestega eelnevalt langetanud otsuse, et noored haugid asustatakse merre enne nende kannibalismi algust ehk üsna kiiresti, umbes nädala kuni kahe jooksul pärast koorumist. Aeg hakkas tiksuma ja jäime ootama stardipauku Haaslava kalakasvatusest. Päevad möödusid ilmateadet jälgides, et veetemperatuurid kasvanduses ja meres väga palju ei erineks.

Projekti viimane etapp – asustamine – toimus 18. mail. Hommikul vara sõitsime Haaslavasse haugimaimudele järele, Saaremaal olid ootel vabatahtlikud. Maimude hapnikukottidesse jaotamisel saime teada, et hinnanguliselt on haugimaime ca 350 000 tk, mis oli üle ootuste hea tulemus. Vastavalt kooskõlastatud asustusplaanile lasime uued Saaremaa merepüsielanikud kraavidesse, ojadesse ja lahesoppidesse.

Haugide asustamise projekt ei oleks saanud teoks, kui poleks olnud suurt hulka inimesi, kes kõik sellesse oma panuse andsid. MTÜ Saaremaa Kalavaru sai ca 70-lt inimeselt ja ettevõttelt kokku annetusi summas 9000 eurot, et katta projektiga kaasnevad kulud. Ka ei oleks saanud projekt teoks, kui poleks olnud abilisi vabatahtlike näol, kalateadlasi, kes suunasid tegema asju õigesti, ametnikke, kes meie plaanidele kooskõlastusi andsid ja kalakasvatajaid eesotsas Riina Kaldaga, kellele me teeme eraldi kummarduse. Me oleme teile kõigile äärmiselt tänulikud – koos on võimalik palju asju ära teha.

Ent see on alles ühise tee algus. Täna on MTÜ Saaremaa Kalavaru vedamas juba uut projekti – angerjate asustamist Saaremaale. Kui tuuled ja kursid õiged püsivad, saame juba uuel aastal Saaremaale asustada ca 150 000 angerjamaimu ehk umbes ühe tonni jagu kala. Oleme saanud teadlastelt antud projekti jaoks heakskiidu, samuti on olemas Keskkonnaameti luba. Ka need kalad märgistatakse teadlaste poolt, et tulevikus oleks võimalik asustamise tulemuslikkust hinnata. Projekti kogumaksumus on suurusjärgus 100 000 eurot ja taotlus peab esmalt saama heakskiidu Saarte Kalanduse sügiseses taotlusvoorus. Loodame parimat.

Tegeleme ka Saaremaa ja Muhu haugide kudealade kaardistamisega, valimaks välja esimesed täbarasse seisu sattunud piirkonnad, et saaksime need taastada või parandada. Nii on ka haugide asustamise projekt jätkusuutlik. Nelja aasta pärast, peale suguküpseks saamist, ootavad sel aastal asustatud hauge loodetavasti juba ka paremad kudetingimused. Sügisel on kavas kohtumine Rootsi kalastajate klubi liikmetega, kes annavad meile ülevaate nn haugivabrikutest. Ka Saaremaal on nende rajamiseks sobilikke piirkondi.

KOMMENTAAR

Mehis Rohtla, TÜ Eesti Mereinstituudi kaasprofessor, PhD

MTÜ Saaremaa Kalavaru on väga hea näide sellest, kuidas kohaliku kogukonna tasandil on võimalik looduse hüvanguks midagi kasulikku ära teha. Haugi asustamine Saaremaale oli vastloodud MTÜ-le esimeseks suuremaks ettevõtmiseks, mis kujunes juhtkonnale mitmes mõttes parajaks proovikiviks. Kõik loksus lõpuks siiski paika ning muljetavaldav kogus haugimaime sai asustatud. Püüki peaksid nad jõudma 4–5 aasta pärast. Kuigi nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt on suund, et püügivaru täiendamise mõttes kalade asustamist pigem välditakse, oli TÜ Eesti Mereinstituut valmis Saaremaale haugi asustamist erandkorras toetama, pidades silmas just MTÜ Saaremaa Kalavaru tulevikuplaane sama piirkonna kudealade taastamisel. Nimelt oleme seisukohal, et toimivad mageveekudealad on tänasel päeval oluline võti suuremate ja stabiilsemate haugisaakide saavutamiseks. Seega on lootust, et osa asustatud kaladest saavad kudeda juba parendatud koelmutel ja panustada ka kohaliku haugiasurkonna jätkusuutlikkusse.

Teine põhjus erandkorras sellise algatuse toetamiseks oli asjaolu, et asustatud kalad said keemiliselt märgistatud, mis võimaldab hinnata nii kui asustamise edukust kui ka seda, kui laialt haugid rändavad – eeldades, et harrastajad täidavad oma lubaduse nelja aasta pärast hakata püütud haugide päid otoliitide võtmiseks teadlastele edastama. Need teadmised oleks tulevikus väga olulised otsuste tegemisel, seega võib projekti vaadelda ka kui teaduslikku eksperimenti.

Kokkuvõttes, kuna kalavarude hea seisukorra tagamise valdkonnas on tööpõld lai, on igasugune harrastuskalameeste initsiatiiv ja abi teretulnud. Sellised eraalgatuslikud ühistegevused pole aga võimalikud ilma (heas mõttes) fanaatikutest juhtfiguurideta – seega au ja kiitus juhtkonnale ning jõudu tööle! Omalt poolt loodame kindlasti MTÜ tegemistele ka tulevikus nõu ja jõuga abiks olla.