Nümfidest liblikateks: eelvalmikud e emergendid

Küllap on paljud lendõngitsejad kogenud olukorda, kus ilm on sobilik, vesi igati normis ja kalagi näitab end aeg-ajalt pinnas, kuid ei näi sealt miskit võtvat – ja ega veepinnal ülemäära palju putukaid lendamas paistagi. Kuivade pinnaputukate vastu kalal huvi puudub ja nümfe ujutades ei toimu samuti midagi. Ometigi tundub, et kalad vee alt midagi napsavad. Üldjuhul järeldatakse, et ju satuti lihtsalt kehva võtuga päevale. Tegelikkuses võis kala toituda eelvalmikutest, aga kalamees lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kalale pakkuda.

Suurele hulgale lendõngitsejatele tunduvad eelvalmikud (meie kalamehed nimetavad neid enamasti emergentideks, ent sellist sõna tegelikult eesti keeles pole. Putukateadlase Urmas Tartese sõnul on kõnealusesse eluetappi jõudnud veeputuka õige eestikeelne nimetus eelvalmik – R.M.) esmapilgul kõrvaliste ja vähetähtsatena – on ju palju teisi putukaid, millega püüda ja kala saada. Kui aga sattuda jõe äärde sellisel päeval, kui kala toitub aktiivselt ja üksnes eelvalmikutest – hästi iseloomulik näiteks ühepäevikute massilise koorumise esimestele päevadele –, võib teiste putukatega püüdes keset kalade pidusööki vabalt ka nulli peale jääda.