Norfin Discovery Heat – kui vajad külma vastu veel üht lisakäiku

Kes kalameestest poleks jäise ja tuulise talveilmaga, kui külm vaatamata kõigele ikkagi kontidesse kipub pugema, õhanud, et oleks nüüd veel üks kiht riideid. Või siis mingi sooja andev asi ümber kere, justkui lisakäik, mida häda korral sisse lülitada. Norfin Discovery Heat on sedasorti talikostüüm, millel vajalik lisakäik – elektriline soojendus – on täiesti olemas.

Talvise riietumise kuldreegel on see, et kui kehatüvi on korralikult soe, on ka kätel ja jalgadel soe. Kui tuulise ilmaga ühe koha peal istudes on külm naha vahele pugenud, hakkavad tavaliselt esimesena külmetama käed. Erinevaid kätesoojendajaid on küllap näinud või kasutanud enamik talikalastajaid. Norfini tootedisainerid on aga läinud probleemi algallika – maha jahtunud kehatüve – kallale ja ühendanud rätsepatöö ning kaasaegse tehnika, mille tulemuseks on Norfin Discovery Heat – autonoomse elektrilise soojendusega talikostüüm.

Mis meil siin on

Norfin Discovery Heat on kaheosaline talvine kalastuskostüüm, mille tegu ja nägu on üsna sarnased kalameeste seas populaarse Norfin Extreme’i mudeliga. Suurimaks erinevuseks nende kahe vahel on värv, väikesed muudatused on ka jope lõikes jt detailides. Olles omanud Extreme’i teise, kolmanda ja neljanda põlvkonna mudeleid, võin öelda, et sama suuruse (XL) juures on Discovery Heati jope varrukad õige pisut lühemad (või oleks õigem öelda, et Extreme’ide puhul olid need pisut pikemad kui vaja, aga see oli positiivne, sest tuulega sai käe püügi ajal varrukasse peitu tõmmata). Erinevalt Extreme’ist ei ole Discovery jope vooder eemaldatav, s.t kõik on ühes tükis.

Kostüüm on valmistatud hingavast Nortex Breathable membraankangast, mille veekindlus ja hingavus on mõlemad 6000 mm, seega peaks kandja jääma kuivaks ka korralikuma vihmaga. Püksid on eriti kõrge taljega ning ulatuvad päris kaenla alla välja. Jope kapuuts on sügava lõikega ja võimaldab näo vajadusel mõnusasti külma eest peitu tõmmata. Jopel on kuus välist (neist kaks veekindla lukuga) ja kaks põuetaskut, pükstel viis välist taskut (neist üks akupangale). Kostüümi soojustuskihiks on hollofil; seda seest õõnsat mikrofiibrit kasutatakse ka näiteks keskmise ja ülemkeskmise hinnaklassi magamiskottides. Kostüümi soovituslik kasutustemperatuur on kuni -40°C; mina ütleksin, et selle all tuleb mõista tajutavat temperatuuri.

Juba nimetatud elektriline soojendussüsteem paikneb kahes piirkonnas: 1) pükste taljeosas selja pool, kattes ala ristluust umbes poole seljani (tavaliselt hakkabki tuule käes esimesena külmetama just selg); 2) püksisäärte reieosas ülalpool põlvi.

Akupank

Soojendussüsteem töötab tavalise Li-Ion akupanga pealt, mis käib püksitaskusse ning ühendatakse seal oleva USB-kaabli külge. Eriti külma ilma korral on võimalik akupanka hoida ka põuetaskus, sel juhul tuleb selle ühendamiseks kasutada USB-pikendusjuhet.

Akupanga mahutavusega on nii, et mida rohkem milliampertunde, seda kauem see süsteemile sooja annab. Veebilehel norfin.info on sobiliku akupanga minimaalse mahutavusena antud 2100 mAh, ent Salmos soovitatakse võtta kohe vähemalt 10 000 mAh – sellega klaarib päev otsa ära. Salmo ise pakubki kostüümi juurde 10 000 milliampertunnist Acme PB101 akupanka, mis on umbes vanakooli Nokia nuputelefoni suurune ning kaalub 280 grammi. Mõistagi sobivad ka teised akupangad, millel on USB standardväljund (see suur, nagu arvutitel). Acme akupanga laetuse tasemest annab aimu neljaosaline indikaator ning täiesti tühjaks saanud akupanga uuesti täis laadimine võtab sõltuvalt laadijast 6–12 tundi.

Selle kohta, kui kiiresti soojendussüsteem akupanka tühjendab, on kostüümi tutvustavas videos andmed 2100 mAh mahutavusega akupanga baasil. 45 kraadi korral jätkub niisugusest akupangast 4 tunniks, 38 kraadi korral 6,5 tunniks ja 55 kraadi korral 2 tunniks. Arvestada tuleb ka sellega, et kui ilm on väga külm, võib see akupanga tööaega märkimisväärselt lühendada – täpselt nagu mobiiltelefoni puhul. Sellistes oludes tuleks akupanka hoida põues.

Esimese hooga võiks arvata, et taskusse pannes hakkab akupank kuidagi häirima, 280 grammi ikkagi, aga tegelikult ei pane seda peaaegu üldse tähele. Nagu suuremat sorti rahakott või mobiiltelefon – need ju ei häiri sugugi.

Soojendus sisse!

Soojendussüsteemi sisse lülitamine käib pükstel olevat nuppu paari sekundi jagu all hoides. (Samamoodi käib ka välja lülitamine.) Süsteemi töölehakkamisest annab märku nupul süttiv Norfini tärn, misjärel on võimalik ühekordse vajutusega temperatuuri reguleerida. Soojendusel on kolm astet – leebe (tärni all põleb sinine tuli, töötemperatuur +38°C), keskmine (valge, +45°C) ja kuum (punane, +55°C). Pärast sisselülitamist on süsteem vaikimisi nn punasel režiimil; kui töötemperatuur on saavutatud, võib soovi korral nupust sooja vähemaks võtta.

Inimkatsed

Minu käes olnud kostüüm läbis inimkatsed detsembri algul Hiiumaal. Ilm oli küllaltki tuuline ja temperatuur püsis paari miinuse juures, seega eht varatalvised olud.

Norfin Discovery Heati kasutamisest rääkides – just elektrilise soojenduse kontekstis – võiks eristada aktiivset ja passiivset püüki. Tavapärast spinningupüüki (viskad, kerid, vahetad kohta jne) tehes on see kostüüm ise sedavõrd soe, et mingit täiendavat soojendust tarvis ei ole. Minul hakkas sellega Hiiumaa jõekestel kahe-kolme miinuskraadiga ahvenat microjigitades igatahes palav ja vaatamata lahtistele jopehõlmadele oli tahtmine riideid seljast vähemaks võtta. Kui sellistes oludes soojendus kah veel sisse lülitada, võib jope alla pannagi vaid paksema termopesu ja kõik on juba hästi. Teine asi on passiivsed püügid, kus tuleb enamiku ajast ühe koha peal istuda või seista. Sellistes oludes – näiteks tuulistes varatalvistes oludes lesta tonkatades – läheb soojendus igati asja ette.

Kui seda elektrilist soojendussüsteemi kuidagi kokku võtta, tuleb alustuseks öelda, et tegu on päris laheda asjaga. Norfin Discovery Heat on ilma selletagi piisavalt soe, aga soojendus paneb i-le täpi peale – muljud nuppu ja mõne aja pärast tunned, kuidas tooli peal istudes selg mõnusasti soojaks läheb. Tõsi – kui kalal olles külm hakkab, saab mõneks ajaks sooja ka joostes, hüpates või jääauke puurides, aga alati pole see võimalik või teretulnud (näiteks lahtises paadis siiga passides). Teine asi, mida soojendussüsteem kalamehele annab, on see, et kostüümi alla tuleb sama välistemperatuuri juures panna vähem alusriideid, see aga tähendab kohe mugavamat olemist ja suuremat liigutamisvabadust.

Kuidas süsteem end praktikas tõestas? Esiteks – kui tahta seda igal ajahetkel niimoodi tunda, et vaat kus nüüd alles huugab, tuleb osa riietuse vahekihist panna mitte pükste alla, vaid nende peale (kõlab veidralt, aga nii see on, sest püksid ulatuvad kaenla alla välja). Mida rohkem riideid on soojendava elemendi ja ihu vahel, seda vähem soojust ihuni jõuab. Minul oli seljas termopesu, selle peal õhuke fliis ja paks windshield-fliis ning pean ütlema, et tundsin küll, et selja pealt on kuum, aga vaid siis, kui ma selja millegi vastu toetasin või jopehõlmad eest kinni panin. Seda soojenduse osa, mis reite peal asub, ma erinevalt selja alaosas paiknevast otseselt ei tundnud (kostüümi pükste all oli termopesu), samas jalgadel kordagi külm ei hakanud ja muidu oli kah soe olla. Nii et oli ilmselt abiks küll. Hannol hakkas lesta passides täitsa paksu sulejopega lõpuks ikkagi külm ja ta lubas endale kah Norfinid osta, mina aga võinuks tuule ja miinuskraadide kiuste vabalt veel edasi püüda.

Acme akupangal (10000 mAh), mida Salmo kostüümi juurde pakub, näitab laetuse astet naljaosaline indikaator. Mina lülitasin soojenduse sisse umbes kella kahest päeval ning see töötas täisvõimsusel seni, kuni me lõpuks pimedas koju jõudsime, s.t umbes kella poole kaheksani. Soojendust välja lülitades põles akupangal neljast valdusdioodist viimane. Akupank oli päev läbi välimises taskus, nii et kuigi palju võis selle tööd mõjutada ka välistemperatuur. Ainult selle soojendussüsteemi peale ma kalastuspäeva muidugi üles ei ehitaks, sest akupank võib vette kukkuda või juhtuda mis iganes – pigem ongi see väike lisakindlustus juhuks, kui kalal olles peaks külm hakkama.

Muidugi ei pea seda soojendust kasutama, kui vajadust pole. Näiteks võib vabalt olla nii, et talvisel Peipsil või Pärnu jõel paistab päev otsa päike, tuult ei ole ja külm ei hakka kordagi. Aga alati on hea teada, et kui ilmaolud ootamatult karmiks lähevad ja tuule üles tõmbab, on tagataskust võtta veel üks salarelv.

Kostüüm ise oli mugav ja mõnus kanda. Püksid võiksid minu pikkuse juures (1,82 m) paari cm jagu lühemad olla, aga midagi hullu kah ei olnud – kui trakse rohkem pingutada ning säärte all asuvad mansetid ümber saapa kinni tõmmata, on kõik timm.

Hooldamine ja pesu

Ehkki soojendussüsteem on kirjade järgi veekindel, ei ole see siiski mõeldud pesumasinas pesemiseks. Üldse pole tark tegu membraankangast riideid pesumasinasse toppida. Pükste sees olev hooldusjuhend ütleb, et aktsepteeritud on üksnes väline käsitsi pesemine veega. Keemiline puhastus, masinpesu, tsentrifuugimine, valgendavate pesuainete kasutamine ning triikimine on keelatud, sest need rikuvad kanga struktuuri ning kostüüm hakkab lekkima.

Mitte ainult kalapüügiks

Kus Norfin Discovery Heati kasutada? Esmajoones muidugi talvisel jääpüügil, aga mitte ainult. Selle kostüümiga klapivad hästi kokku ka muud istuvad püügid, mis toimuvad külmal ajal või külmades oludes – hilissügisene lutsu- ja lestapüük, hilistalvine haugi trollimine Emajõel, varakevadine siia tonkatamine Tallinna lahel jmt. Veel sobib see ka näiteks mootorsaaniga sõitmiseks, metssigade söödaplatsi lähedal pukis passimiseks jne. Elektriline soojendus on abiks kõigis olukordades, kus tuleb külma ja tuulega valdavalt ühe koha peal paigal istuda.

Mis see maksab

Kõige odavam see lõbu just ei ole – Salmo poodides on soojustusega Norfin Discovery Heati letihind ilma akupangata 355 eurot. Samas kui võrrelda seda teiste Norfini talikostüümidega, siis midagi hullu kah lahti pole. Täpselt sama mudel, aga ilma elektrilise soojendussüsteemita (nimeks siis lihtsalt Norfin Discovery) maksab 280 eurot; talikalastajate seas populaarne Norfin Extreme 5 aga 385 eurot. Ja kui hakata mõtlema üldse niipidi, et soojad membraankangast talvejope ja püksid maksavad eraldi ostes vähemalt sama palju (aga kaotavad tõenäoliselt funktsionaalsuses), ei ole see 355 eurot korraliku talvise kalastuskostüümi eest sugugi palju.

Kes tahab raha kokku hoida, peaks silmad lahti hoidma ja registreerima end Salmo e-poe kasutajaks, nii on lootus saada osa allahindlustest, mida Salmos on üsna tihti. Näiteks alles hiljuti olid kõik riided 25-protsendilise allahindlusega.

Saadaval ka soojendusega vest

Nende jaoks, kes terve kostüümi ostmist liialt suureks väljaminekuks peavad, on Norfinil pakkuda samasuguse soojendussüsteemiga vest (hind 69.90). Väga mugav ja mõnusalt soe, pole vaja hirmsaid vatte selga ajada, kui näiteks vana-aastaõhtul saluuti oodates Raekoja platsil presidendi kõnet kuulad või hoopis pukis siga passid. Pidage meeles – kui kehatüvi on soe, ei hakka ka kätel ega jalgadel külm!