Mis tuuled puhuvad lähiaastatel kalandussektoris?

Euroopa Komisjon kiitis eelmise aasta lõpus heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 Eesti rakenduskava, mille eelarve koos Eesti kaasrahastusega on kokku 139 miljonit eurot. Euroopa Liidu panus sellest on üle 97 miljoni euro. Fondi vahendeid saab kasutada kalanduse arendamiseks kuni 2029. aasta lõpuni.

Rakenduskavaga on riik seadnud aastani 2029 neli peamist eesmärki.

• Parandada tuleb keskkonnaseisundit ning tagada, et ka kalavarud oleksid heal tasemel. Sealjuures on oluline hakkama saada kliimamuutustega.
• Kalapüük, kala töötlemine ning vesiviljelus peavad muutunud oludes majanduslikult paremini hakkama saama, aga seda viisil, mis arvestab keskkonnaga.
• Kaasa tuleb aidata kalapüügiga tegelevate kogukondade arengule ning tagada nende majanduslik kestmine. Eestis jagunevad sellised kogukonnad kaheksaks kalanduspiirkonnaks.
• Eelnevate eesmärkide saavutamisele aitab kaasa teadus, innovatsioon ning teadmiste laiem levik teadlastelt kaluritele.

Kalavarude hea seisund nõuab investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks. Seame eesmärgiks parandada keskkonna ja kalavarude seisundit ning kohaneda kliimamuutustega. Viimane neist on üha enam päevakorda tõusev küsimus, mis ühel või teisel moel mõjutab meid kõiki. Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suur oht meie kodumerele, Läänemerele – selle geograafiline eripära tingib isolatsiooni maailmamerest, väga madala soolsuse ning vähese liigilise mitmekesisuse. Läänemere seisundit ohustavad eutrofeerumine, ülepüük ja ohtlikud ained. Seetõttu tuleb vähendada nende survetegurite mõju ökosüsteemile. Kalapüügi keskkonnajalajälje vähendamiseks kavandame investeeringuid kalalaevadesse. Plaanime võtta meetmeid, mis tõstavad kalalaevade energiatõhusust kaasaegsemate tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtuga ning võimaldavad seejuures kaluritele paremaid töötingimusi. Energiakandjate hinnatõusu mõju on jõudnud kõikidesse püügietappidesse. Seetõttu on lisaks kalalaevade energiatõhusamaks muutmisele vaja võtta üha enam kasutusele alternatiivenergial töötavaid tehnoloogiaid ja ressursitõhusamaid seadmeid. See puudutab lisaks kalalaevadele ka Eesti olulisemaid kalasadamaid.
Kalavarude säästlikuks kasutamiseks ja ökosüsteemis toimuvate muutustega kohanemiseks on vaja teha teadmistele põhinevaid otsuseid ning mõista keskkonnas toimuvate muutuste põhjuseid, milleks toetatakse teadusuuringuid. Ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks toetatakse investeeringuid, mis võimaldavad tõhusamat ja operatiivsemat järelevalvet. Kalade kudealade ja elupaikade taastamise ning rändeteede avamise kaudu aitame kaasa kalavarude seisundi paranemisele.

Tarbijaid huvitab järjest rohkem keskkond. Eesti toorainega isevarustatuse tase on kalapüügitoodete puhul kordades suurem, kui me ise suudame ära tarbida, mistõttu suur osa toodangust eksporditakse. Eesti kalatöötlejate toodangu vastu on huvi maailmas üsna suur ning viimastel aastatel on meie ettevõtjate toodang jõudnud rohkem kui 50 riiki. Laiast ekspordigeograafiast hoolimata müüakse põhiosa toodangust üksikutele ekspordipartneritele, näiteks Rootsi ja Soome, samuti toimib turg sõjast räsitud Ukrainaga. Globaalne kalatarbimise kasv on ajendanud tootjaid üha paremini tarbijate eelistustega kohanema ja neile varakult reageerima. Kasvamas on uue põlvkonna teadlikkus keskkonnahoiust ning iga ostuga soovitakse ümbritsevat keskkonda säästa, mistõttu on tarbija hakanud järjest enam tundma huvi selle vastu, kuidas kaubanduses olev toode on temani jõudnud ning millist keskkonnajalajälge see omab. Seda kõike arvestades aitame ettevõtjatel paremini mõista ning kohaneda erinevate tarbijate vajaduste ja nõudmistega. Selleks võimaldame neil viia läbi turu-uuringuid, osaleda rahvusvahelistel messidel ning omistada oma toodetele nende kestlikkust ja kvaliteeti näitavaid sertifikaate ja märgiseid. Kavatseme jätkata teavitustööga selle nimel, et tarbijad saaksid kalapüügi- ja vesiviljelustooteid ostes teha võimalikult tervislikke ja kestlikke valikuid.
Vee-elusressursside väärindamisel ja vesiviljeluses on rõhk konkurentsivõime kasvul. Energiakandjate hinnatõusust ei ole pääsenud ka töötlejad ega vesiviljelejad, kelle jaoks tootmissisendite hind on ajas tõusnud, mistõttu toetame ettevõtjaid üleminekul taastuvenergiaallikatele. Vesiviljeluse toodangumaht on viimastel aastatel püsinud kõigest tuhande tonni lähedal, samas on meie riigisisene vajadus nende toodete järele kordades suurem. Toodangumahu kasvuks on potentsiaali merevesiviljeluse arendamisel, mis aga avaldab mõju merekeskkonnale ning seetõttu oleme planeerinud toetusmeetmeid, mis jätkusuutliku vesiviljeluse arendamisel võimaldavad kaasnevaid negatiivseid mõjusid leevendada.
Ettevõtja ja teadusasutuste koostöö peab suurenema. Üha enam vajavad ettevõtjad teavet sellest, kuidas võimalikult suur osa toorainet töötlemisprotsessis kasutusele võtta. Lisaks vajavad nad teadmisi uute toodete pakkumiseks ja seniste arendamiseks, et anda Eestis püütavale ja kasvatatavale kalale võimalikult kõrge lisandväärtus. Toetades innovatsiooni ja uuringuprogramme uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning uute teenuste ja varustuse väljatöötamiseks suurendame sektori konkurentsivõimet ning keskkonnasäästlikku ja ressursitõhusamat majandamist, mis omakorda aitab tõsta sektori kasumlikkust. Teadmussiirde toetuse abil edendame koostööd uuringute ja katseprojektide tegemisel ning parima olemasoleva teadmise edasi kandmisel teadlaste ja ettevõtjate vahel.
Soodustatakse kalanduskogukondade arengut. Eestis on moodustatud kaheksa kalanduspiirkonda, neist kuus ranniku- ja kaks siseveekogude piirkondades. Kalanduspiirkond on moodustatud arvestades kalavarude paiknemist, kalapüügi kohalikke traditsioone ja eripära. Piirkondade kalanduskogukonnad on suhteliselt homogeensed ning teevad juba pikaaegselt koostööd kohalike strateegiate väljatöötamisel, mis arvestavad kohalike eripärasid. Toetades kohaliku kala väärindamisse ja otseturustamisse tehtavaid investeeringuid suurendame kohalike väiketootjate sissetulekuid, et seeläbi säiliks elu ka väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid.
Kuhu kalandusega edasi liikuda? On üsna selge, et järgmistel aastatel puhub kalandussektoris tuul väga mitmest suunast. Uuendusmeelsus on endaga kaasa toomas muudatusi, kuid jätkatakse ka varasemate meetmetega. Kalanduse hea käekäigu eest saame hoolitseda riigi ja erasektori koostöös. Kuigi riik aitab kaasa ja loob eeldused kalandussektori konkurentsivõime kasvuks, on ettevõtjad need, kes konkurentsõime vedurile hoo annavad.