Liili Eller: Hiiumaa ongi maailma kõige lahedam saar!

Liili on naine, kes ütleb enda kohta tagasihoidlikult, et on tavaline inimene. Minu kui kalastaja silme läbi aga on tegu kaugeltki mitte tavalise, vaid väga tubli inimesega, kes vedas eest angerjate asustamist Hiiumaa vetesse, toetas Suuremõisa jões ja tiikides ajaloolise haugide kudemisvõimaluse taastamist ning Naistlaiu sadama renoveerimist. Kalastaja külastas Pühalepa osavallavanemana töötavat Liilit Pühalepa osavallavalitsuses novembri keskel, kui Hiiumaal sadas parajasti maha esimene lumi.

Liili, oled sa pärishiidlane?

Hiidlasena ütlen, et ma olen päritud Hiiumaalt, mis eesti keeles tähendab, et olen pärishiidlane. Nii minu vanemad kui vanavanemad on samuti hiidlased; alates neljandast põlvest tuleb natuke sakslast sisse.

Enamik hiidlasi on mingil eluetapil Hiiumaalt ära käinud, aga hiljem siia naasnud. Kas sinuga on samamoodi?

Mina olen Hiiumaalt ära käinud ainult nii palju kui mandril õppimas, ülejäänud aja olen elanud Hiiumaal. Ehkki elu on mulle ära käimiseks pakkunud eri aegadel erinevaid võimalusi, pole ma lihtsalt tahtnud minna. Hiiumaal on olemas kõik võimalused, et väga hästi elada, s.t töötada, lapsi kasvatada, ettevõtlusega tegeleda ning muu maailmaga suhelda. Olen täiesti kindel, et näiteks Tallinnas niisugust turvalisust, sõbralikkust, toetavat kogukonda ega kaunist loodust ei ole.

Kas sa töötad täna ainult osavallavanemana või on sul n-ö munad mitmes korvis ning tegeled kõrvalt lisaks ka oma ettevõtlusega?

Ma olen kunagi olude sunnil kasvatanud Šoti veiseid, aga täna ma osavallavanema töö kõrvalt ettevõtlusega ei tegele. Osavallavanema töö pakub mulle piisavalt põnevust ja koormust, nii et pole põhjust midagi muud teha. Kasvuhoone ja peenramaa on mul enda tarbeks muidugi olemas.

Kui kaua sa oma praegust ametit pidanud oled?

Ma olen selles süsteemis töötanud alates 1998. aastast. Alustasin Pühalepa vallas finantsjuhina, sealt liikusin edasi Kärdla linnavalitsusse majandus- ja hiljem rahandusosakonna juhatajaks. Kui tekkis Hiiumaa vald, olin seal majandusosakonna juhataja ning sellest ametist edutati mind juba osavallavanemaks. Hiiumaa vald on ka MTÜ Hiiukala liige ja Hiiukalaga asju ajades olen määratud valla esindajaks, mis on loonud ka võimaluse ja meeldiva kohustuse erinevaid projekte valla nimel korraldada.

Kust tuli mõte Hiiumaa vetesse angerjaid asustada?

Angerjate asustamise idee tuli MTÜ Hiiukala poolt, see oli Hiiukala strateegiasse sisse kirjutatud. Ilmselt oli vanadel kaluritel veel meeles, et kunagi Hiiu Kaluri kolhoosi ajal sai Hiiumaa vetesse klaasangerjaid asustatud ja nüüd tekkis soov uuesti proovida.

Millist eesmärki tänane angerjate asustamine peaks täitma?

See on suunatud otseselt rannakalurite teenistuse suurendamiseks. Praegu asustasime üle 73 000 angerja noorjärgu, kes olid klaasangerjatest ette kasvatatud ning elujõulised, kaaludes mõne grammi, aga 5–6 aasta pärast peaksid nad olema juba umbes kilosed kalad. Põhieesmärgiks on tuua angerjas toidulauale tagasi. Loodan, et vähemalt pooled neist asustatud angerjatest püütakse ühel päeval Hiiumaa kalurite poolt uuesti välja.

Kust asustatud angerjad pärinesid ja kas kunagi hiljem on kaluritel võimalik ka teada saada, et just see nende poolt püütud angerjas on siia Hiiukala ja sinu koostöös asustatud?

Angerjad tarnis riigihanke võitjana BM Trade (Viiratsi angerjafarm) paakautoga Hollandist ja need olid juba eelnevalt keemiliselt märgistatud. Enne vettelaskmist teostas seiret ja kontrollkaalumisi Eesti Maaülikooli kalandusteadlane Maidu Silm. Auto tuli kõigepealt Hiiumaale, kus asustati esmalt 73 000 ilusamat angerjat, ning läks siit edasi Saaremaale, kuhu asustati need kalad, mis hiidlastest üle jäid. Ehk et kui Hiiumaa kalur püüab 5–6 aasta pärast merest ilusa kilo ringis angerja, siis on see kindlasti hiidlaste asustatud. (Tegelikult on võimalik keemiliselt märgistatud angerja päritolu määrata vaid laboris oskaja kalateadlase poolt. Selleks tuleb kala peast eemaldada kuulmekivid ehk otoliidid ja teadlane, kes oskab neile salvestunud informatsiooni lugeda, saab määrata, kas ja kus kõnealune isend on asustatud – H. K.)

Kui nüüd mõnel teisel ametnikul peaks neid ridu lugedes tekkima soov oma maakonda angerjaid asustada, siis millest tuleks alustada? Kust saab teadmised, kust angerjad ja kust raha?

Kui tegemist ei ole kalandustaustaga inimesega (nagu ka mina), tuleks alustada enese harimisest. Väga palju vajalikku infot leiab internetist, samuti on abivalmid nii Tartu Ülikooli kui Eesti Maaülikooli teadlased. Angerjaid peaks minu andmetel olema asustamiseks võimalik osta Viiratsi angerjakasvatusest. Raha kõnealuse tegevuse läbiviimiseks on võimalik taotleda erinevatest EL projektidest, tuleb lihtsalt silmad lahti hoida. Samuti tuleb teha koostööd Keskkonnaametiga, näiteks meile ütlesid nad sobivad kohad, kuhu kalu asustada. Kui varem puudus nuhtlus nimega kormoranid, siis täna võib juhtuda, et enda arvates asustad küll kalu, aga tegelikult katad hoopis lindudele toidulaua.

Kui kellelgi tekkis neid ridu lugedes tõesti angerjate asustamise soov, võib alati pöörduda ka otse minu poole. Enda teadmisi ja kogemusi olen alati rõõmuga nõus teistega jagama.

Teine suur projekt, mis sinu toel ellu viidi, oli Suuremõisa jõest Suuremõisa mõisa tiikidesse kulgeva kalade rändetee taastamine ja Suuremõisa jõe suudme puhastamine.

Et kalad merest üldse jõkke pääseks, puhastasime alustuseks Suuremõisa jõest umbes 700 meetrit suudmeala. Seejärel rajasime kraavile, mis Suuremõisa jõge tiikidega ühendab, kinniste truupide ja lüüside asemele kaks kalatreppi, tänu millele kalad nüüd jõest tiikidesse kudema pääsevad. Ajalooliselt käis Suuremõisa tiikides kudemas haug, aga seda niikaua, kui omal ajal sovhoosi poolt pääs suleti. Täna koevad lisaks haugidele Suuremõisa tiikides ka ahvenad – või vähemasti on nähtud, et ahvenad ujuvad kalatrepist üles, aga kas nad lähevad kudema või reisivad niisama, kindlalt öelda ei tea. Päris ametliku proovipüüki küll veel tehtud ei ole, aga kalade tiiki tulek ja seal toimetamine on kevadel igale huvilisele visuaalselt näha. Lisaks on teadlased kalade tiiki mineku fikseerinud ka veealuste sonaritega.

Millised võiksid olla sinu järgmised projektid kalanduse vallas?

Mõtted liiguvad vaikselt meriforelli koelmualade parandamise suunas, aga see on minu jaoks uus teema, millega pean end kõigepealt kurssi viima. Praegu oleks vaja meriforelli koelmualad järgmise rahastusperioodi strateegiasse sisse kirjutada, sest ilma selleta ei juhtu midagi. Sõrmed sügelevad juba uut projekti kirjutama.

Räägime kaks sõna turismindusest kah. Miks ja milline turist peaks sinu arvates Hiiumaale tulema?

Me ootame siia väga niisugust turisti, kes oskab hinnata Hiiumaa loodust ja meie saare imelist keskkonda. Eriti hea võimalus siinse looduse nautimiseks on 234 km pikkune RMK ring ümber ja läbi Hiiumaa, mis hiljuti tehti. Ja loomulikult ootame me turisti mitte ainult suvel, vaid aastaringselt. Minu arvates on Hiiumaal väga head võimalused just omal käel loodust avastada, marjul, seenel ja kalal käia või lihtsalt imelist merevaadet nautida. Siin on väga turvaline ja rahulik. Lisaks loodusele on meil sellised unikaalsed vaatamisväärsused nagu Suuremõisa loss või Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletornid. Uhkeid kino- ja kontserdisaale ning SPA-sid Hiiumaalt ei leia, küll aga valmis 2021. aastal kaasaegne spordisaal ja ka Paluküla Terviserajad Kärdla kraatri aladel on külastamist väärt.

Selleks, et Hiiumaalt turistina täisväärtuslik elamus saada, oleks mõistlik internetis eelnevalt kodutöö ära teha. Ja pole vahet, kas tulla Hiiumaale laeva või lennukiga – mõlemas on olemas Hiiumaa kataloogid, kust peaks esmase info saare kohta kenasti kätte saama.

Nimeta kolm asja, mida kuskil mujal maailmas peale Hiiumaa pole ja mille pärast turist kindlasti Hiiumaale võiks tulla.

Esiteks erinevad hiiumaised värsked kalatooted, need leiab nt Kärdlas kauplusest Kala ja Võrk. Teiseks – Hiiumaa on maailma parim paik jalgrattaga matkamiseks. Väsitavaid mägesid siin pole ja vahemaad ei ole liialt pikad. Kui füüsiline vorm pole kiita, saab kohe Heltermaalt rentida elektriratta. Kolmandaks see, et Hiiumaa ongi maailma kõige lahedam saar ja teist niisugust pole olemas. Lihtsalt tule ja vaata, kui ilus meil siin kõik on!

Kas Hiiumaale on inimesed ka elama oodatud või on piir juba käes?

Loomulikult ootame me siia inimesi juurde – meil on suur unistus, et Hiiumaal täituks taas 10 000 elanikku. Täna on sellest veel veidi puudu. Hiiumaal on väga turvaline elada ja lapsi kasvatada. Töökoha peaks siit samuti leidma, aga murekohaks võib osutuda elamispind. Vabu eramuid eriti müügis pole, küll aga on vabu krunte, kuhu saab ise maja peale ehitada. Kortereid müüakse, ent need on kõik vanades nõukogude-aegsetes ehitistes. Uusi kortermaju pole arendajad uuemal ajal siia juurde ehitanud, aga lootus on, et see muutub. Covidi ajal tuli palju inimesi Hiiumaale oma suvekodudesse viiruse eest peitu ja jäidki siia, mis on minu arvates väga tore. Mida suurem on kogukond, seda rohkem saab ka omavalitsus erinevaid teenuseid pakkuda!

Lisaks kalade asustamisele ja elu- ja kudemistingimuste parandamisele vedas Pühalepa osavald ka Naistlaiu sadama renoveerimist, kuhu ehitati slipp, kaikohad ja maja kaluritele. Seda kõike ikka selleks, et kutselistel kaluritel oleks parem oma igapäevatööd teha.

Liili ütleb, et on seda jõudnud tänu suurepärasele meeskonnale (tegelikult küll naiskonnale), kelleks on osavalla ehitusspetsialist Reet Nisumaa ning Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla, kellega on olnud ääretult meeldiv koos toimetada. Kui me Liiliga intervjuu käigus korraks Naistlaiu sadamast läbi käisime, oli üks kaluripaar just sadamast väljumas, et merele siiavõrke nõudma minna. Uues kaluritele mõeldud maja kuuriosas aga kuivasid äsja merest välja toodud mõrrad, mis tähendab, et sadamat ei renoveeritud niisama projektiraha kulutamise pärast, vaid investeering läks asja ette!