Kutseliste kalurite püügivõimalused järgmisel aastal ei muutu

Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad aastaks, mille järgi püüniste piirarv jääb samaks. 38 püügivõimaluse tasu odavneb, 38 kallineb ning 35 jääb samaks.

2024. Vastavalt Keskkonnatasude seaduses toodud arvutusmetoodikale (kuni 4% eelneva aasta saagi väärtus) odavneb võrreldes 2023 aastaga rannapüügil ja siseveekogudes 38 püügiõigustasu, kallineb 38 püügiõigustasu ning 35 püügivõimaluse tasu jääb samaks (näiteid tasude muutumisest on toodud kõrvalolevas tabelis). Metoodikast tuleneb, et 121 püügiõiguse tasust 51 juhul rakendub hetkel kehtivale Keskkonnatasude seadusele vastav minimaalne tasumäär, viiel juhul aga maksimaalne tasumäär. Läänemere traalpüügis kesksel kohal oleva räime ja kilu püügiõigustasud tõusevad vähesel määral, moodustades aastal püütud saagi ühe tonni väärtusest 2%. Tegemist on tasu muutustega tavapärastes piirides.
2025. Ehkki eksisteerib tugev vajadus ranna- ja sisevetepüügil vähendada kasutada lubatud püügivahendite üldarvu, siis 2024. aastaks seda ei tehta ning need püügivõimalused jäävad eelneva aastaga võrreldes samaks. Teadlased on pikalt soovitanud vähendada rannapüügil kasutada lubatud püügivahendite piirarvusid, et püügivahendite arv oleks kooskõlas varude suuruse ja mere kandevõimega. Eesti rannikumere kalavarudest on praegu umbes 60% vähese arvukusega või kurnatud seisus. Selle põhjuseks on ülepüük ehk püügivõimsust, millega kala püüda, on liiga palju. Ülepüügi toimumist kinnitab varude vanuseline struktuur – populatsioonis puuduvad üldse või on vaid üksikud vanemad isendid ning püük põhineb ka pikaealiste liikide puhul ühel-kahel vanusklassil. Praegune väga suur lubatud püügivahendite arv ei võimalda olukorral paremuse poole muutuda, sest ka suurte põlvkondade püügimõõtu kasvanud isendid on võimalik tava-aastal jõude seisvate püügivahendite merre asetamise korral kiirelt välja püüda.
2026. Püüniste arvu vähendamine on tugevaim ning kiireim meede varude seisu parandamiseks, mida kehtiv seadus võimaldab. Kalurkonna tugeva vastuseisu tõttu püügivahendite piirarve 2024. aastal hoolimata teadlaste soovitusest siiski ei muudeta ning üritatakse jõuda seatud eesmärgini – saavutada aastaks kõigis piirkondades 65% ulatuses kalavarude hea seisund– sammsammult, vähendades seeläbi järsku šokki sektorile ning andes seal toimetavatele ettevõtetele võimaluse teha mõistlikke tulevikuotsuseid.
      Püügivahendite arvu vähendamise alternatiivina 2024. aastal kaalutakse lisapiirangute jõustamist (püügikeeluajad, silmasuurus jm), et võimaldada kalavarude paremat
      taastumist. Kompromissina eelistavad kalurid tehniliste lisapiirangute rakendamist kalavarud kaitse tagamiseks. Nii tõstetakse 2024. aastast populatsioonide taastamiseks ja turgutamiseks haugi alammõõtu praeguselt 45 cm-lt 50 cm-ni ning ahvenal meres 19 cm-lt 21 cm-ni. See peaks tagama vähemalt ühe aastakäigu kalade sigimise enne püügimõõtu jõudmist. Alammõõdu tõstmise põhieesmärgiks on tagada olukord, kus iga kala saab võimaluse vähemalt korra elus kudeda enne kui jõuab püügimõõtu ja sellega populatsiooni taastoomisse panustada. Ahvena täiendavaks kaitseks merel kaalutakse ka kevadist kudeaegset keeldu, mis otsuse langedes rakendatakse ajutiste püügikitsenduste määrusega.