Keskkonnaamet parendas kalade kudetingimusi jõgedes ja merelahtedes

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 toel parendas Keskkonnaamet 2020. aastal kalade kudetingimusi Teorehe järvel, Pirita jõel, Vääna jõel ja Timmkanalil. Sama meetme toel korrastati kudealasid 2019. aastal ka Loode-Eestis Nõva, Riguldi ja Veskijõel. Lisaks paigaldati aastatel 2018–2019 Pärnu lahte koha kunstkoelmuid, mis sealse asurkonna taastumisele tublisti kaasa peaks aitama. Plaanis on seda jätkata ka järgmisel kolmel aastal.

Jõgede taastamistöödega alustati juba 2017. aastal. Kalade arvukuse tõstmiseks muudeti Nõva, Riguldi ja Veskijõgi ning Leidisoo peakraav kaladele paremini läbitavaks ning veekogu põhja rajati lõheliste kudealasid. Enamik Loode-Eesti jõgedest on oma väiksuse tõttu üsna kalavaesed, kuid ühendus merega muudab need sobivaks kudemisalaks jõgedesse kudema siirduvatele meriforellile ja jõesilmule. Seni on jäänud nende väikeste rannikujõgede potentsiaal täies mahus kasutamata, kuna nad on kohati kehvasti läbitavad ja neis puudub piisaval hulgal kiviklibust kudesubstraate.

Riguldi jõel puhastati 300-meetrisel lõigul setetest merelahe sügavamasse ossa suubuv suudmeharu ja voolusängi täissettimise vältimiseks suleti jõe kõrvalharud. Samuti rajati Riguldi jõe kolmele lõigule kokku 16 kudepadjandit ehk ala, kus meriforell endale kiviklibu sisse sabaga pesalohu teeb ja sinna marja koeb.

Leidisoo peakraavis lammutati kalade kuderännet takistav vana truup ja kraavi neljale lõigule rajati 20 kudepadjandit.

Veskijõel lammutati kunagi kalakasvanduse tarbeks jõe paisutamiseks rajatud betoonvare, mis oli kaladele läbimatu rändetõke. Lisaks puhastati Veskijõe 900-meetrine lõik setetest, mis aitab meriforellil ja jõesilmul liikuda ülesvoolu merest ca 2,5 km kaugusele jäävale Vaisi vesiveski langule.

Nõva jõe neljale lõigule rajati 24 kudepadjandit ning suurveega kaasneva liigse erosiooni vältimiseks kindlustati jõekaldad maakividega. Nõva jõe voolukiiruse aeglustamiseks ning kaladele puhkealade loomiseks paigutati 50–80 cm diameetriga maakive ka jõesängi.

Kõigi nende tööde tulemusena paraneb meriforelli juurdepääs kudealadele ja sobiva kvaliteediga kudealade hulk kasvab keskmiselt 3–5 korda võrreldes senise olukorraga. Arvutuslikult suureneb Nõva jõel meriforelli taastootmispotentsiaal merre rändava noorkala ehk laskuja järgi praeguselt 150 isendilt ligi 450 laskujani aastas. Riguldi ja Veskijõe puhul on mõlema jõe puhul kokku oodatav tulemus enam-vähem samas suurusjärgus. Samuti paranevad oluliselt sarnast kudeala vajava jõesilmu sigimistingimused ning töödel on positiivne mõju ka teiste Läänemere töönduskalade, näiteks haugi, särje, lutsu ja ahvena taastootmisele.

Harjumaal asuval Vääna jõe alam- ja keskjooksul on siiani olnud lõhilaste kudemiseks sobivaid elupaiku vähe. Probleem on olnud eelkõige selles, et jõe sängis domineerib aluskivimina monoliitne paekivi ning vaid üksikutes kohtades esineb suuremaid kive, mistõttu lõhilastele kudemiseks sobivaid kruusaseid kohti on väga vähe. Vääna jõe lõheliste koelmualade ja elupaikade parendamise eeluuringus selgus, et jões on käinud peamiselt kudemas forell ning lõhe noorkalu esineb vaid üksikuid. Seetõttu leiti, et on vajalik lisada sobilikke kudealasid nii meriforellile kui ka lõhele. Harjumaal asub ka teine jõgi, kus II vooru käigus lisati lõhilastele kudealasid. Pirita jõe alamjooksul on siiani olnud lõhe ja forelli noorkalade arvukus madal, mis tuleneb eelkõige kudesubstraadi vähesusest selles jõelõigus ning seega oli vajadus täiendavate kudepaikade järele ilmne.

2020. aastal valmiski EMKF meetme abil Pirita ja Vääna jõe alam- ja keskjooksule kokku 20 koelmukohta. Tööde tulemusena on nüüd Pirita jões 11 ja Vääna jões 9 koelmukohta, mis toimivad lõhe ja meriforellile koelmutena. Lisaks paigutati iga koelmu lähedusse kaladele varje- ja puhkepaiga loomiseks vähemalt üks suurem kivi, mis veevoolu kõrvale suunab.

Timmkanalis, mis asub Pärnumaal, Häädemeeste vallas ja Saarde vallas, parendati meriforelli noorkalade elupaiku neile sobivates lõikudes varjevõimaluste lisamisega ning lõheliste koelmuala kvaliteedi parendamisega ja koelmualade laiendamisega kokku 21 lõigul.

Pärnumaal Lääneranna vallas asub Teorehe järv, mis on kevadel Väinamere kaladele oluline kudeala. Tegu on väga kõikuva veetasemega rannajärvega, mis paikneb enamiku aastast kitsas ojataolises sängis. Kevadise suurvee ajal laieneb järv aga ümbritsevatele karjamaadele. Selliselt üle ujutatud luhad on ideaalne kudepaik paljudele meres elavatele kaladele, eeskätt just haugile. Lumevaesele talvele järgneval kevadel taandub suurvesi kiiresti. Marjast koorunud kalade vastsed ja maimud jäävad kiiresti taanduva suurvee järel üksikutesse suletud järvesoppidesse lõksu, mistõttu jõuavad mõnel aastal merre vaid üksikud kalade noorjärgud.

Selleks, et üle ujutatud luhtadel püsiks piisavas koguses vett alates kudeaja algusest kuni samasuviste kalade koorumiseni, ehitati järve väljavoolule paisregulaator. Vee hoidmise periood sõltub aastast – tavaliselt algab see märtsi keskel või lõpus ja kestab ligikaudu kaks kuud. Lisaks muudeti järvel seni veetaset hoidnud maakividest tamm vettpidavamaks ning kaladele rajati kärestikuline kalapääs.

Keskkonnaameti planeerib ka EMKF III vooru

Maaeluministeerium kinnitas EMKF meetme 1.18 „Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus“ toetuse kasutamise kava eelarvega 884 546 eurot. Plaanis on taasavada kalade rändetee Riimimere, Saaremõisa lahe ning Salajõe-Kärbla peakraavi süsteemi vahelise osaliselt kinni kasvanud ühendustes. Lisaks on kavas avada Kloostri jõe suue, likvideerida jõest vanad paisuvared ning lisada jõkke kudepadjandeid. Keeri järvel puhastatakse kaldad võsast, et võimaldada kaladel üleujutatud luhale kudema taas tulla. Lõheliste koelmualade taastamist ja laiendamist plaanitakse Vasalemma jõe alam- ja keskjooksul ning Häädemeeste jõe ülemjooksul. Tööde valmimise tähtajaks on 2023. aasta kevad.