Kohapüügist Pärnu jõel

Küllap on enamik kalastajaid märganud, et viimastel aastatel on Pärnu jõkke tekkinud ebatavaliselt palju koha. On see tingitud Sindi paisu langemisest või millestki muust, seda ei tea hetkel keegi. Aga püüda on seda suurepärase maitsega kala väga vahva ja on igati tore, kui teda jõkke aina juurde tuleb.

Tänu kohale sõidab nii talvel kui suvel üle Eesti Pärnusse kokku arvukalt kalamehi ja see, et jõkke on tekkinud nii atraktiivne püügiobjekt, on arvestatava osa kalameeste massist lahelt jõele meelitanud. Ka mina olen hakanud viimastel talvedel mere asemel hoopis rohkem jõge külastama. Põhjus on lihtne: püügipaik on lähedal ja kui isu mingil põhjusel täis saab, on väga lihtne on koju minna – ei pea kilomeetreid kõmpima või selle eest vedajatele maksma. Lisaks on peale koha võimalik jõelt saada ka muid kalu, nt haugi, vimba, latikat ning täiesti arvestatavas koguses ilusat ahvenat. Põhilise aja aga, mis siin salata, üritame jõelt tabada ikkagi maitsvat koha. Iseenesest ei ole kohapüügis midagi rasket, aga püügi muudavad keeruliseks selle kala tujud ja isud. Alustame oma kohapüügi aastaringi talvest.