Kodumaine putukaarendus: hirvekarvast turvaluud

Kõikjal maailmas üritatakse siduda putukaid kohalikke olusid ja kalu silmas pidades, olles rohkem või vähem inspireeritud mingitest kuulsatest eeskujudest. Seekord teemegi juttu ühest söödast, mis on sündinud kodumaise putukaarenduse tulemusena. Lubage esitleda – hirvekarvast turvaluud!

Putukakarbi rubriigis on seni olnud valdavalt juttu Briti saartelt ja Ameerikast pärinevatest putukatest. See on ka igati loogiline, sest ulatuvad ju lendõngega seotud ajalugu ja traditsioonid neis paigus lausa sajandite taha. Briti saartel sündinud ja tuntuks saanud putukad levisid nii Ameerikasse kui ka mujale maailma ja niisamuti levisid üle ilma ka Ameerika päritolu söödad. Ilmselt võib väita, et lendõngeputukate raudvara ongi pärit just neist kahest piirkonnast. Samas on kõikjal maailmas üritatud siduda putukaid ka kohalikest kaladest lähtudes ning lokaalseid olusid silmas pidades, olles rohkem või vähem inspireeritud mingitest kuulsatest eeskujudest. Hirvekarvast seotud turvaluud ongi hea näide kodusest putukaarendusest – see on Eesti oma sööt, mis on seotud kohalikke püügiolusid ja kalu (eelkõige siis turba) silmas pidades.