Kalastajates 91–100 ilmunud materjalide temaatiline sisukoond

AASTA KALA

2019. aasta kala on jõesilm. Tuuli Tammla 91: 22–26

Jõesilmu püügist Eestis.Einar Kärgenberg, Meelis Tambets, Mart Thalfeldt 92: 106–111

Aita valida 2020. aasta kala! 93: 6–7

2020. aasta kala on lõhe. 95: 10

Pärislõhe, meie vete kuningas. Leili Järv 95: 12–17

Aita valida 2021. aasta kala! 97: 6–7

2021. aasta kala on haug. 99: 24

Haug: tõsilood ja legendid. Arvo Tuvikene, Lea Tuvikene 99: 26–31

Väinamere haugi olukorrast, probleemidest ja tulevikust. Mehis Rohtla 100: 80–83

KALATEADUS. KALADE ELU. VETEVALD

Teadustraaleriga Põhjamere kalu avastamas. Randel Kreitsberg 93: 94–98

Teadustraal hoiab Pärnu lahe kalastikul silma peal. Randel Kreitsberg 94: 76–81

Matsalus uuriti haugide rännet. Roland Svirgsden 95: 70–74

Mikroplast on osa mere-elustiku igapäevaelust. Randel Kreitsberg 95: 76–79

Kas kalad põevad vähki? Randel Kreitsberg 96: 94–97

Meeldiv viis teha rasket tööd. (Kalateadlaste suvised välitööd.) Randel Kreitsberg 97: 88–91

Kord kalalaeva pardal, keset talvist Läänemerd. Randel Kreitsberg 99: 104–108

KALAVARUD

RMK Põlula kalakasvandusest asustati jõgedesse lõhe noorkalu. 92: 85

Kalade asustamisest minevikus ja praegu. Aimar Rakko 93: 76–83

Sindi pais on maas. Esimesi tulemusi. Ralf Mae 94: 8–9

Eesti lõhejõgede tervisest. Martin Kesler 94: 74

Head aastad meie Läänemere tuurale. Einar Kärgenberg 94: 82–83

Pühajärve ja Nõuni järve asustati koha. Monika Otrakova 98: 96–97

Toimetajalt. Ralf Mae 98: 97

Tööd Onga jõel forelli hüvanguks. Raul Pihu 100: 96–99

LANDIKOOL. LANDI LUGU

Kuu faasid, Purkinje efekt ning värvide sobivus ja intensiivsus. Kalle Kroon 92: 78–79

Kalade tähelepanu nimel… Kalle Kroon 93: 88–90

Julio Thompson Buel ja lusiklandi levik USA-s. Kalle Kroon 94: 60–64

Plekklant Saksamaal ja Dr. Heints. Kalle Kroon 95: 66–68

Konnad, hiired ja vigurlandid. Kalle Kroon 96: 66–70

Põgus pilguheit popperite ajalukku. Kalle Kroon 97: 76–78

Henry S. Dills ja Creek Chub. Vinklikujulise keele ja loomutruu mustriga puitlandi taotlus. Kalle Kroon 98: 84–87

Kui rohi ei lase püüda… (Rohulandid.) Ralf Mae 100: 38–42

KALASTAJA ABC. ÕNGE-, SPINNINGU-, SIKU- JA SÖÖDAKOOL

Erinevad ujukid: mis, milleks ja millal. Georg Semenovski, Ralf Mae 91: 28–32

Lähemalt peibutussöötadest ja -söötmisest. Jaan Grents 96: 20–33

Kui sööt ununes koju. Ralf Mae 100: 72–75

ABIKS ALGAJALE

Talvine kalapüük: algaja ABC. Georg Semenovski 94: 26–31

HOOAEG

Kümme kohta rannikumeres, kus kevadel tuulehaugi püüda. Hanno Kask 91: 34–38

Kümme kohta, kuhu perega puhkama ja lastega kalale minna. Ralf Mae 92: 14–19

Kevadisi vimmapüügikohti Pärnu jõel. Ralf Mae 95: 24–28

Ja talve ei olnudki… Ralf Mae 95: 30–33

Kümme sügisest kalakohta, kus on raske nupuks jääda. Ralf Mae 97: 66–70

Spinningu ja tonkaga kevadisel merel. Raimo Kummer 99: 74–78

PERSOON. MEISTER

Näitleja Tanel Ingi kalastushobi juured on Preedi jõe kallastel. Ralf Mae 91: 52–61

Hans Soll, landimeister ja füüsikaõpetaja, kes avas Pärnu jõe siirdekaladele. Randel Kreitsberg 92: 68–76

Erkki Juronen saab koha ka siis, kui teised nullitavad. Ralf Mae 93: 60–70

Randel Kreitsberg: viidikapüüdjast kalateadlaseks. Ralf Mae 94: 38–48

Kalateadlane Arvo Tuvikene käib vee peal puhkamas. Ralf Mae 95: 46–54

Tarmo Vesterbohm, suurte kalade mees. Ralf Mae 96: 56–65

Toomas Hango: lendõng pole kärsitutele. Ralf Mae 97: 50–60

Matrin Kesler näeb lõhe tulevikku helgetes toonides. Ralf Mae 98: 44–52

Markus Vetemaa: ökoloogilises mõttes pole Eestis õigemat toitu kui meres kasvanud looduslik kala. Ralf Mae 99: 52–62

Jaan Grents: võistlused aitavad areneda. Ralf Mae 100: 44–53

KALAKOHT. PÜÜGIPAIK

Laeva jõe alamjooksul kalamehe Eldoraadot otsimas. Ralf Mae 93: 54–59

Sügisene säinapüük Orjaku kanalis. Hanno Kask 94: 24–25

Soodla veehoidla suured ahvenad. Ralf Mae 94: 50–55

Käbruotsal käib kalapüük aasta ringi. Hanno Kask 95: 82–85

Ahvenamöll Lämmijärvel. Ralf Mae 97: 14–24

Merikoivula – koht, kus argipäev ununeb. Ralf Mae 97: 32–38

Hiiumaal jätkus ahvenapüük veel ka hilissügisel. Hanno Kask 98: 20

Varatalvisel Hiiumaal lesta püüdmas. Ralf Mae 98: 34–40

Kevadine latikahullus Vorbusel. Ralf Mae 100: 14–24

PUTUKAKARP

Stimulator toob kala kevadest sügiseni. Toomas Hango 91: 78–80

Väikesed ja tagasihoidlikud North Country Spiderid. Toomas Hango 92: 90–92

Siresäärne ja sihvakas Daddy Long Legs. Toomas Hango 93: 84–86

Doctorid, lõheputukate klassika. Toomas Hango 94: 56–58

Tillukesed nümfid, hilistalvised päeva päästjad. Toomas Hango 95: 62–64

March Brown – kui kala tahab märga. Toomas Hango 96: 80–82

Fantaasiastriimerid sügispunasele. Toomas Hango 97: 84–86

Garry Dog – kontrastne sööt selgesse vette. Toomas Hango 98: 68–70

Universaalne Adams. Toomas Hango 99: 86–88

Väärikas lõheklassika Green Highlander. Toomas Hango 100: 84–86

PÜÜGIRIISTAD. VARUSTUS. KALAMEHE TEHNIKA

Feeder Concept Distance: ridvad tavalisele kalamehele. Normunds Grabovskis 91: 40–44

Garmin Panoptix LiveScope annab reaalajas pildi paadi ümbrusest. Raimo Kummer 91: 68–70

Valime sobiva söödakorvi. Ralf Mae, Riivo Müür 92: 28–33

Paneme kokku poiste esimese spinningukomplekti. Randel Kreitsberg 92: 62–67

Paadimootorid ja uued eurokütused. Hanno Kask 92: 98–99

Estlandi merikalandid latti alla ei lase. Ralf Mae 92: 12–14

Spinningukomplekt sügiseseks ahvenapüügiks. Ralf Mae 93: 48–53

Lihtne ja arusaadav sonarisüsteem Garminilt annab merepõhjast ja kaladest hea pildi. Raimo Kummer 93: 72–75

Lowrance Livesight anduri esimesed katsetused. Alexander Andrusenko 93: 92–93

Lucky Johni taliridvad 2020. aasta hooajaks. 94: 32–36

Kalamehe salarelv: Williamsi landid. 95: 60

Garmini uus trollingumootor: kõike, mida teeb, teeb väga hästi. Hanno Kask 95: 86–91

2020. aastast valmivad Cursuse paatide plastkered Saaremaal. Hanno Kask 95: 92

Hädas süsinikritvade materjaliga – mis on moodulid, tonnid ja IM? Ralf Mae 96: 40–42

Salmo Elite Pole Medium MF 700 – universaalne õngeritv keskmise ja suurema kala püügiks. Ralf Mae 96: 44–48

Käsitöö toob kala! (Eesti meistrite käsitöö-merikalandid.) Kevin Sepp 96: 50–54

2020. aasta uudiseid Visionilt. 96: 98–100

Pööratud võrgulinast võrk püüab paremini! Hanno Kask 96: 112–113

Lucky Johni Original Arrow Jerk, haugide hirm. Hanno Kask 97: 46–48

Kolm Lucky Johni spinningukomplekti haugipüügiks. Erkki Mäeväli 97: 62–65

Lucky Johni Anira Jig 8 – taskukohase hinnaga spinningurull haugi- ja kohapüügiks. Ralf Mae 97: 72–74

Kohapüük Emajõel. (Lowrande HDS Live 12″.) Alexander Andrusenko 97: 94–95

Tail spinner väärib kohta kalamehe landikarbis. Ralf Mae 98: 30–32

Elektrilise soojendusega kostüüm Norfin Discovery Heat. Ralf Mae 98: 54–58

Revolutsiooniline lahendus kõrvetavale leilile. (Saunumi kerised.) 99: 14–16

Topi Natural looduslikud riiete ja jalanõude hooldusvahendid. Tanel Ojala 99: 18–19

Milline on parim nuga kala fileerimiseks? Raimo Kummer 99: 80–84

Kui plaanid osta kasutatud varustust. Ralf Mae 99: 96–99

Veealused kaamerad: kas kasulikud abivahendid või mõttetud mänguasjad? Raimo Kummer 100: 32–36

Lowrance Active Target – vaata kala nagu ultrahelis! Alexander Andrusenko 100: 88–89

Lucky Johni BBS-seeria – varustus suurtele haugidele. Erki Mäeväli 100: 76–79

LENDÕNG

Lendõngega sügisestel merelahtedel. Alvar Heiste 97: 40–45

Kuidas saada lendõngeritv nööriga sõbrustama? Toomas Hango 99: 90–94

KOGEMUS. OMA KÄTEGA

Kust otsida kevadist siirdekala? Harri Nurk, Ralf Mae 91: 46–51

Kajakitest kalamehe pilguga. Alvar Heiste 91: 72–76

Ookeanipüük purjejahilt võib päästa näljasurmast. Randel Kreitsberg 91: 82–86

Pärnu lahel ahvenaid püüdmas. Erkki Mäeväli 91: 88–91

Vimma õngitsemisest Pärnu jõel. Ralf Mae 92: 20–26

Suurte kalade püügist topsiõngega. German Sajapin 92: 34–40

Tagumikurõngas, kummipaadi ja tooli ristand. Alvar Heiste 92: 42–45

Tagumikurõngas – kerge, vastupidav, väga hea manööverdamisvõimega. Andres Pulver 92: 45–46

Tagumikurõngas on Hollandis popp. Tarmo Vesterbohm 92: 47–48

Kohapüüdja käsulauad Suur-Emajõel. Ralf Mae 92: 50–54

Soovitusi suviseks linaski õngitsemiseks. Ralf Mae 92: 56–60

Harrastuslik võrgupüük suvel. Hanno Kask 92: 100–105

Hiiumaal ahvenaid püüdmas. Ralf Mae 93: 20–28

Sügis paneb aktiivselt toituma ka suured haugid. Georg Semenovski 93: 32–37

Suurte haugide püügist Pärnu jõel ja merel. Erkki Mäeväli 93: 38–43

Sügisene meriforellipüük Hiiumaal. Hanno Kask 93: 44–46

Sügisene ahvenapüük microjigiga, vol 2. Ralf Mae 94: 10–16

Kalapüük põrnikaga. Ralf Mae 94: 18–20

Hilissügisene ahvena sikupüük pika ridva ja ujukiga. Ralf Mae 94: 22–23

Sügisene säinapüük Orjaku kanalis. Hanno Kask 94: 24–25

Kevadine turvapüük on põnev ja elamusterohke. Ralf Mae 95: 18–23

Kevadisest haugipüügist Saaremaal. Taavo Kuusiku 95: 34–39

Talvine topsiõngekogemus. Denis Mežennõi, Alan Priidel 95: 40–44

Microjigi ja suvine ahvenapüük. Ralf Mae 96: 10–16

Kevadine vimmapüük Pärnu jõel. Ralf Mae 96: 34–38

Kui äkitselt on koll otsas… Ralf Mae 96: 72–74

Ahvenamöll Lämmijärvel. Ralf Mae 97: 14–24

Kust otsida sügisest haugi? Ralf Mae 97: 26–30

Lendõngega sügisestel merelahtedel. Alvar Heiste 97: 40–45

Kuidas valida varustust meriforellipüügiks. Kevin Sepp 97: 80–82

Talvine ahvenapüük microjigiga. Ralf Mae 98: 22–28

Atraktorid peibutussöödas. Jaan Grents 99: 32–39

Sensase söödad Eesti veekogudel läbi fiiderdaja silmade. Alan Priidel 99: 40–49

Kevadisele vimmale… microjigiga! Ralf Mae 99: 64– 68

Kevadine õngitsemine: konks või kirptirk? Raimo Kummer 99: 70–73

Fiider vs match: kes keda? Jaan Grents 100: 54–58

Kui saatan peitub detailides… (Vead vimma õngitsemisel.) Ralf Mae 26–30

Kevadine latikahullus Vorbusel. Ralf Mae 100: 14–24

NIPID JA NÕKSUD

Lestapüüdja ridvahoidja, täiendustega. Kiire püügividinate karp paati. Ralf Mae 93: 30

KALASTAJA KÖÖK

Aasiapärane vürtsikas supp kalast ja mereandidest. Hanno Kask 91: 102–103

Vene köögi punane tuulehaug. Tatjana Kask 92: 94–95

Hot Cat praekammeljaga. Hanno Kask 93: 100–101

Värviline kalasalat halli sügisesse. Hanno Kask 94: 88–89

Suitsune angersägašašlõkk grillitud köögiviljadega. Hanno Kask 95: 80–81

Maitsevõiga säinakotletid. Hanno Kask 96: 88–89

Taipärane haugisupp kukeseentega. Tanel Ojala 97: 96–97

Kuidas puhastada lesta. Hanno Kask 98: 42

Pidulaua forelliäkine. Tanel Ojala 98: 92–93

Ahvenafilee krõbedas õlletaignas. Tanel Ojala 99: 110–111

Mari haugihinkaalid. Hanno Kask 100: 90–91

Soolad kalatoitudes, I osa. Raimo Kummer 100: 92–95

MERETAGUSED

Salinõmme – ilus koht ja lahked inimesed. Hanno Kask 91: 104–108

Mandrimehest sai Hiiumaal kala- ja jahimees. Jaanus Kõrv 92: 112–114

Elupõline hiidlane Marko Pruul Hiiumaalt minema ei kipu. Hanno Kask 93: 108–113

Ilmi Aksli: naised merel on tore ja tänuväärne asi. Hanno Kask 94: 92–96

Iidlase Maius sünnib Virko Martini ja Liana Vaino köögis. Hanno Kask 96: 114–117

Endel Kaevats naudib merd ja Hiiumaa vaikust. Hanno Kask 97: 108–112

Aivar Kääramees kutsub kõiki Hiiumaale. Hanno Kask 98: 108–111

Imre Kivi – Hiiumaa mees nagu orkester. Hanno Kask 100: 100–104

OMA SILMAGA

Pärnus Lootsi 8 kinnistul ootab kalamehi uus slipp. 93: 9

Pimedate õhtute kanalid I. Ralf Mae 94: 84–86

Hiiumaal jätkus ahvenapüük veel ka hilissügisel. Hanno Kask 98: 20

Pimedate õhtute kanalid II. Ralf Mae 98: 94–95

MAAILM. KALASEIKLUS

Floridas ahvenaid püüdmas. Heiki Kulu 91: 122–124

Elukala, mille pea kaalus 34 kg. Tarmo Vesterbohm, Ralf Mae 93: 122–125

Amasoonia – kalameeste kuningriik. Priit Zingel, Arvo Tuvikene 94: 112–118

Sügisene paaliaretk Põhja-Norra mägijärvedele. Kevin Sepp 94: 120–124

Soome väikejärvedel jääpüüginälga kustutamas. Kevin Sepp 95: 120–125

Merikoivula – koht, kus argipäev ununeb. Ralf Mae 97: 32–38

Inari ümbruse harjusevetel. Kevin Sepp 97: 120–124

Norras annad algul sõrme, pärast kaotad terve käe. Marko Maisa 98: 120–124

Möödunud sügise paaliad. Kevin Sepp 99: 120–125

PAJATUSED JA JUHTUMID. KALAKOTT

Kolm meeldejäävat juhtumist haugidega. Toomas Hango 92: 6–7

Ühe rekordhaugi lugu. Ahti Järve 92: 8

Emakala kurb saatus. Kaarel Lauk 92: 8

Uus merikarekord Hiiumaalt. Hanno Kask 94: 66–67

Paranoia. Ralf Mae 94: 68–69

Üks ilus kevadine meriforellipüük. Kevin Sepp 96: 102–104

ÜKS LUGU

Tühjus. Tanel Ingi 91: 128

Elu suurim saak. Ralf Mae 92: 128

Suur kollane võnkuv. Ralf Mae 93: 128

Jutumees. Ralf Mae 94: 128

Mida selle ühega ikka teha? Toomas Hango 95: 128

Kamtšatkal „karusid loendamas“. Arvo Tuvikene 96: 128

Äike. Randel Kreitsberg 97: 128

Võluvere. Randel Kreitsberg 98: 128

Kohe kukub läbi. Ralf Mae 99: 128

ARHIVAAR. KODULUGU

Näkiuurimiskeskuses tegutseb kalaspordimuuseum. Ralf Mae 91: 92–95

LEGEND

Toivo Pylväläinen ja tema revolutsiooniline meetod landiehituses. Kalle Kroon 91: 62–66

Meenutusi Tanel Moorast. Kalle Kroon 92: 86–88

TERVIS. JÄÄOHUTUS. VEEOHUTUS

Tervise Arengu Instituut kutsub appi kaardistama Eesti puugiohtlikke piirkondi. 96: 106–107

Oled kindlal pinnal? Päästeamet 98: 14–16

Ükski kala ei ole väärt seda, et jätta jääauku oma elu! Päästeamet 98: 18

Jääohutusest esimesel ja viimasel jääl. Hanno Kask 99: 100–103

Sul on selgroogu öelda alkoholile „ei“. Hanno Kask 100: 10–11

KIRJU JA JUHTKIRJU

Ei saa mööda Pärnu jõest, vol 2. Ralf Mae 91: 2

Kalapüügist, lastest ja mälestustest. Ralf Mae 92: 2

Kala on vähe. Asustaks juurde? Ralf Mae 93: 2

Ja talve ei paistagi. Ralf Mae 94: 2

Parim aeg kalale minekuks. Ralf Mae 95: 2

Omad vitsad peksavad. Ralf Mae 96: 2

Kärsitus, hirmus asi. Ralf Mae 97: 2

Sõnumitooja karistamine. Ralf Mae 98: 2

Haugi kiituseks. Ralf Mae 99: 2

LUGEJA KÜSIB

Ussid tindi ujupõies. Mustad täpid särgedel. Tint Pärnu lahel. Vastavad Aleksei Turovski ja Heli Špilev 91: 16–19

Esna ja Prandi jõgi lõheliste kudejõgedena. Karpkalade asustamise võimalikkusest Eesti veekogudesse. Vastavad Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ametnikud 92: 12–13

Rannikuvete jagamine maakondade vahel. Kalapüügi keelualade inventuur. Kalade noorjärkude ostmise võimalikkusest asustamise eesmärgil. Vastab Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin 93: 10–11

Kalastusõiguse äravõtmine elatisrahavõlgnikelt. Põiklandi kasutamise keeld allpool Sindi paisu. Kahlates ja vees seistes landi loopimise keeld Pärnu jõel. Vastavad Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ametnikud 94: 6–7

Valgeamuuri asustamine eramaal asuvasse tiiki. Kahlates ja vees seistes landi loopimine Pärnu jõel. Vanaduspensionäri tasuta kalastusõigust tõendavad dokumendid. Jõe- ja meriforellide eristamine Pärnu jões. Vastavad Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ja keskkonnainspektsiooni ametnikud 95: 6–8

Ebatüüpilise kehakujuga ahvenad Pärnu jõe keskjooksul. Meriforellide merre laskumine pärast kudemist. Silmutorbikutega püügi lubamine harrastuskalastajatele. Kraavitamine Munalaskme ojal. Kalapüüginõuete rikkumiste arv viimastel aastatel. Vastavad Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ja Keskkonnaameti ametnikud ning Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlased 96: 6–9

Harrastajale lubatud püügivahendite arv. Uuest aastast kehtima hakkavad kaasavõetavate kalade limiidid. Vanade käsi-GPS-seadmete aeglane algpositsioneerimine. Vastavad Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ja keskkonnainspektsiooni ametnikud ning Jakari Marine OÜ spetsialistid 97: 10–11

Mootori kasutamine siseveekogudel. Jõeforelli püügilimiit. Karbijärvede nimekirja loomine. Lutsu alammõõdu mõistlikkus. Vastavad Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ja veeosakonna ametnikud 98: 10–12

Keelusildid Suur-Emajõe ülemjooksul. Harrastuskalastaja püügilimiidid 2021. aastal. Mõiste „allpool jõe suuet“ tõlgendamine. Kalamehe teavitamine SMS-sõnumiga, kui kalastusõigus lõpeb. Haugide asustamine ja kudealad. Vastavad Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ametnikud 99: 20–22

Suurte latikate punaseks värvumine. Harrastuslik võrguluba ja haugide päevalimiit. Kallasrajal liikumist tõkestavad kuivenduskraavid. Vastavad Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude ja vee-osakonna ning Keskkonnaameti ametnikud100: 6–7

SEADUS. KORD ON KORD

Kalandus mereala planeeringus. Triin Lepland 93: 102–103

Nädalased kalastuskaardid vähendavad püügivõimaluste ebavõrdsust. 94: 70–71

Piirangutest ja nõuetest harrastuslikul kalapüügil 2020. aastal. Aimar Rakko 95: 56–59

Forellipüügi piirkonnas kadus hooajakaart. 98: 72–76

Kommentaar. Herkki Tuus 98: 76–79

Muudatustest harrastuskalapüügil 2021. aastal. Aimar Rakko 98: 80–82

MUREMEELI. VALUPUNKT

Võimalus taastada Soome lahe parimaid lõhejõgesid. (Linnamäe pais.) Erki Tammleht 91: 96–100

Kuidas Hiiumaal säinast kaitstakse. Hanno Kask 96: 90–91

Kommentaar. Herki Tuus 96: 91–92

Toimetajalt. Ralf Mae 96: 92–93

Käina lahe infotahvel endiselt vigane. 97: 8

Metsaparandus Prählamäel rikkus Nuutri jõe ja Kärdla ojade veerežiimi. Aldo Ollik 98: 88–89

Orjaku vigane infotahvel sai lõpuks korda. 98: 90

Kormoranid: aina suurenev probleem, mis pole justkui kellegi oma. Ralf Mae 100: 60–70

TOIMUMISED. ÜHISTEGEVUS. NÕUKODA

Normunds Grabovskis rääkis Tallinnas topsiõngest. Georg Semenovski 92: 80–83

Jääkala Festival 2020 toimus marutuule ja paduvihma kiuste. Hanno Kask 95: 102

Wähja festival toob vähifännid Näkiuurimiskeskusesse. Ralf Mae 96: 76–79

Peipsi järv vabanes 882-st hüljatud võrgust. Keskkonnainspektsioon 97: 98–99

Vähihuvilised said kokku Wähja festivalil. Ralf Mae 97: 100–102

VARIA. KONKURSS

Üheksa veekogu koelmualad saavad puhtamaks. Lõhed leidsid Pärnu jõe kudemispaigana uuesti üles. Eesti koondis MM-il üheksas. Aasta parim keskkonnategu on Laeva jõe taaselustamise projekt. 2019. aasta Eesti meister jääaluses kalapüügis on Mati Banhard. Hans Sollile Valgetähe V klassi teenetemärk. Endrik Tõnsberg valiti IGFA nõukokku. 91: 12–15

Keskkonnaamet tõstab loomekonkurssidega keskkonnateadlikkust. 95: 104–105

Kalade rändepäeva joonistusvõistlusele laekus üle tuhande töö. Elo Raspel 96: 108–110

Tühjade ussikarpide vastu saab tasuta usse! Marko Maisa 98: 18; 99: 50

Ümarmudil Ülo ehk lugu loo taga. (Raamat „Ümarmudil otsib kodu“.) Katrin Väljataga 98: 98–100

IN MEMORIAM

Lahkus Eesti vanimaid forellikütte Tanel Moora. SA Eesti Forell, Kalle Kroon 92: 84

Lahkus Jaak Unnuk. 94: 72

Lahkus Harri Nurk. 95: 100

Lahkus Ervin Pihu. 98: 91

VÕISTLUSED

EMV sisevete allveepüügis 2019. Endrik Tõnsberg 93: 105

Narva Lõhe 2019 esikoht jäi taas piirilinna. Endrik Tõnsberg 93: 106–107

Aheru Karikas 2019 võideti suurte kaladega. Sten Urbanik 94: 90–91

Tartu KSK meistrivõistlused kirbutamises toimusid Viljandi järve paadisadama suurel sillal. Veljo Sarapuu 95: 106–107

Paide Särg 2020. Ralf Mae 97: 104

EMV sisevete allveepüügis 2020. Endrik Tõnsberg 97: 105

Narva Lõhe 2020 võit jäi taas Narva. Endrik Tõnsberg 97: 106–107

Eesti koondis 2020. aasta talipüügi MM-il Soomes. Alexander Andrusenko, Alan Priidel, Denis Mežennõi, Jaan Grents, Juri Sobolev, Hanno Veldemann, Ivo Sööt 98: 60–66

ÄRITEKST. KAUPMEES. KAUBAMÄRK. SISUTURUNDUS

Kalastussport.ee – kalamehelt kalamehele. Ralf Mae 91: 6–9

Sügisesi varustuseuudiseid Kalastussport.ee kaupluses. Ralf Mae 93: 16–18

Saare Frydendahl müüb kvaliteettoodangut mõistliku hinnaga. Hanno Kask 95: 94–96

Kõige vahetumaid elamusi pakub LaheKala. Timo Tintse, Rain Käärst, Signe Blum 96: 84–86

2020. aasta uudiseid Visionilt. 96: 98–100

Kalvar Ige: elu ei ole tegelikult äri. Ralf Mae 98: 102–106

Kadakasuitsu – uus majutuskoht keset Saaremaa kalarikkust. 99: 5

Microjigitamiseks vajalik varustus Kalastusspordist! Ralf Mae 99: 6–7

Jaanuaris avas uksed uus kalastustarvete kauplus Kalastusmaailm. 99: 10–11

Revolutsiooniline lahendus kõrvetavale leilile. (Saunumi kerised.) 99: 14–16

Topi Naturali looduslikud riiete ja jalanõude hooldusvahendid. Tanel Ojala 99: 18–19

KUTSELINE KALASTAJA

Võrk varna, kadiska sisse. Ralf Mae, Lauri Saks 91: 110–114

Võrtsjärvel jätkub kaluritele nii tööd kui leiba. Ralf Mae 91: 115–121

Avatud kalasadamate päeva külastas 28000 kalasõpra. 92: 116–117

Läänemere kalandusfoorum keskendus rannakalandusele. Tuuli Tammla 92: 118–122

Narva-Jõesuusse Silmufestivalile! Jekaterina Rogozina 92: 124–125

Läänemaal jätkub kala neile, kes seda püüda viitsivad. Ralf Mae 93: 114–118

Võrtsjärve ääres toimus angerjafestival. Anmar Pihlak 93: 120–121

Listeeriabakter kalastajate luubi all: kas ja kus on oht? Arvo Tuvikene, Rene Freiberg 94: 98–101

Meriforelli saakide päritoluline struktuur Eesti rannikumeres. Mehis Rohtla 94: 102–106

Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused 2020. aastaks. 94: 108–109

Ringmajandus juba toimib kalajäätmetest bioenergia tootmise näitel. Ahto Oja 94: 110–111

Hiiumaa kalur peab üheksat ametit. Ralf Mae 95: 108–111

Kolmest tuntud kalast veidi uue nurga alt. Tuuli Tammla 95: 112–117

Avatud kalasadamate päev tuleb taas! Toomas Armulik 95: 118

Selgus aasta kalandustegu. 96: 118–119

Uuring selgitas välja Jägala, Kunda ja Valgejõe kalandusliku väärtuse. Ralf Mae 96: 120–124

Mobiilne kalamääraja vajab kalade fotosid. Ralf Mae 97: 114–117

Trükised aitavad kaaspüüki määrata ning kala käidelda. Ralf Mae 97: 118–119

Merepunase väike kudejate hulk viitab suurele püügisuremusele. Ralf Mae 98: 112–115

Kajaloed teaduses. Elor Sepp 98: 116–118

Peipsi 2021. aastal: koha ja ahvena püügivõimalused vähenevad, latika omad suurenevad. 98: 119

Ida-lontmudil – taas uus võõrliik Eesti vetes. Anu Albert, Imre Taal, Aare Verliin 98: 112–115

Keskkonnaamet parendas kalade kudetingimusi jõgedes ja merelahtedes. Aimar Rakko 99: 116–119

Selgus 2020. aasta kalandustegu. Kalastaja 100: 106–107

Kalaliikide määraja KalaAju vajab jätkuvalt kalafotosid. Kalastaja 100: 108–109

Peipsi vesikonnas uuriti angerjate katadroomset rännet. Meelis Tambets, Priit Bernotas 100: 110–114

Fotokonkurss „Kalandus fotosilmas” kutsub lapsi ja noori kalandust pildistama. Nutinäitus „Jutud Eesti kaladest ja kaluritest“ jõudis Järvemuuseumisse. 100: 115

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi panus kalanduse arengusse. Ain Soome 100: 116–117

ANEKDOODID. KALAVIKTORIIN

Anekdoodid: 91–99: 126; 100: 118

Kalaviktoriin: 91–99: 127; 100: 119

FORTUUNA

Kalastaja tellijate auhinnad: 91: 21; 95: 4; 99: 12

FOTOSID

Grents, Gerthrud 96: esikaas, 20, 22–32; 99: 32, 34, 35, 37, 39; 100: tiitel, 46, 49, 54, 56–58

Hango, Toomas 92: 6, 7; 93: 86; 94: 58; 95: 64; 96: 82; 97: 52–56, 58–60, 86; 98: 70; 100: 86

Heiste, Alvar 91: 72–76; 97: 40, 43, 44

Hendrikson, Mait 95: 19, 21, 23

Ige, Kalvar 98: 106

Ingi, Tanel 91: 58, 61

Juronen, Erkki 93: 60–70; 97: 69

Järve, Ahti 92: 8

Järvekülg, Rein 96: 122–124

Kaevats, Endel 97: 110, 112

Kask, Hanno 91: 2, 35, 49, 69, 70, 107; 92: 2, 98, 101, 102, 114; 93: 24, 44, 43, 52, 56, 74, 75, 100–101, 102, 108, 110–112; 94: 2, 24, 25, 53, 66, 92, 94–96, 102; 95: 13, 80–81, 86–91, 92, 94–96; 96: 2, 90, 91, 93, 112, 113, 114–116; 97: 8, 35, 48, 108, 111, 116; 98: 2, 20, 38–40, 54, 56, 90, 110, 111, 115; 99: 12, 74, 100–103; 100: 90–91; 100–102, 104, 115, 117

Kask, Ivo 97: 98, 99

Kask, Tatjana 91: 21, 102, 103; 92: 94, 95; 94: 88, 89; 95: 4

Kesler, Martin 94: 8, 74; 96: 118; 98: 44, 46–52, 112, 114

Kirs, Kadri 91: 82

Kohv, Marko 91: 14

Kreitsberg, Randel 91: 37, 85; 92: 15, 16, 19, 62–67, 74, 75; 93: 94–98; 94: 28, 38–48, 76–80; 95: tiitel, 76–79; 96: tiitel, 44, 46, 47, 94–96; 97: 2, 32, 88–91; 99: tiitel, 2, 62, 70, 72, 104–108; 100: 75

Krönström, Marek 91: 36

Kulu, Ergo 91: 122–124

Kulu, Heiki 91: 123–124

Kummer, Raimo 91: 36; 92: 53; 99: 77

Kurilenko, Sergei 100: 10

Kuusiku, Taavo 95: 34, 36–39; 82–85; 97: 68

Kõrv, Jaanus 92: 112–114

Kääramees, Aivar 98: 110

Lauk, Kaarel 92: 8

Laurent, Lauri 95: 115

Lohu, Veiko 96: 77; 99: 76; 100: 74

Luukas, Hanno 91: 37

Lääts, Kudres 95: 88

Mae, Ralf 91: esikaas, 6–9, 16, 22, 25, 26, 31, 32, 78, 80, 92–95, 96, 105, 108; 92: tiitel, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20–25, 28–33, 39, 50, 51, 58–60, 74, 78, 90, 100, 104, 111; 93: esikaas, tiitel, 10, 12, 13, 16–18, 20–28, 30, 46, 48–53,54, 57–59, 84, 90, 114; 94: tiitel, 9, 10, 12, 13, 15, 16, 18, 26, 27, 29, 46, 50–55, 56, 58, 63, 68, 70, 108; 95: esikaas, 7, 8, 18, 22, 24, 26–28, 30–33, 46, 62, 66, 68, 100, 117; 96: 6, 7, 10–13, 34–37, 45, 48, 72, 73, 76, 80, 120; 97: esikaas, tiitel, 14–23, 26, 27, 29, 30, 33–38, 46, 50, 57, 60, 66–68, 72–74, 84, 100–102, 104, 117; 98: 10, 11, 22–26, 30–32, 34–40, 42, 68, 72, 75, 78, 86, 102–105; 99: esikaas, 6, 20, 22, 64, 66, 68, 71, 73, 77, 86, 90, 91; 100: esikaas, 7, 14–24, 26, 28–30, 32–36, 38–40, 44, 72, 80, 81, 84, 92, 94, 95, 109, 119

Maisa, Marko 98: 18, 32, 120–124; 99: 50

Martin, Rene 98: 12

Medell, Margus 93: 116, 117

Meesak, Aivar 96: 11, 13

Meilbaum, Meelis 92: 46

Mežennõi, Denis 95: 40–42

Mikkor, Arno 92: 76

Mäeväli, Erkki 91: 88–91; 93: 38–43; 97: 62–65; 100: 76–78

Nael, Igor 91: 117

Nurk, Harri 91: 46, 50, 51; 92: 58; 97: 114

Nurs, Argo 95: 102

Oja, Ahto 94: 110, 111

Ojala, Olav 95: 105

Ojala, Tanel 95: 86–91; 96: 88, 89; 97: 47, 48, 96, 97; 98: 92, 93; 99: 19, 29, 110, 111,

Ollik, Aldo 96: 8, 38; 98: 88, 89; 99: 75

Otrakova, Monika 98: 96, 97

Pihlak, Teevi 93: 120, 121

Pihu, Raul 98: 91

Pihu, Silvia 100: 96–99

Piirsalu, Andres 92: 52

Priidel, Alan 95: 33, 40–42; 99: 40–49

Promvalds, Diana 96: 74

Raidaru, Madis 91: 86

Rakko, Aimar 91: 110; 93: 11, 76–83; 95: 15, 56, 57; 98: 80–82; 100: 116

Raspel, Elo 98: 119; 100: 6

Raudna-Kristoffersen, Merilin 95: 77–79

Raudsepp, Carmen 93: 2

Reismann, Peep 96: 92

Riisalo, Tiit 91: 84

Rõtov, Igor 92: 54

Saarnak, Ingrid 91: 104, 106, 108

Saarnak, Hendrik 95: 110

Sajapin, German 92: 34–40; 95: 12

Saks, Lauri 99: 112, 115

Salus, Kaur 96: 78

Sarapuu, Veljo 95: 106, 107

Semenovski, Georg 91: 28, 30, 31, 32; 92: 80–83; 93: 32–37; 94: 30, 31; 97: 70

Sepp, Elor 98: 116, 118

Sepp, Gein 95: 122, 125

Sepp, Kevin 94: esikaas, 120–124: 95: 120–125; 96: 50–54; 103, 104; 97: 80–82, 120–124; 99: 81, 120–124

Simm, Janno 91: 83

Soom, Marko 94: 71; 95: 14

Soorks, Joosep 95: 90

Soppe, Reili 100: 107

Svirgsden, Roland 91: 112; 95: 70–74

Sõmera, Kalvi 95: 2, 31; 96: 73; 98: 28

Taada, Margus 96: 102

Tambets, Meelis 100: 100, 111, 113, 114

Tammla, Tuuli 91: 23, 25; 92: 118–122; 95: 108, 109, 111; 98: 108; 100: 66

Tanner, Ahto 92: 57

Tappo, Kairi 95: 104, 105

Tarmula, Arvo 93: 115

Tikka, Tõnis 91: 48; 97: 45

Toome, Aldis 92: 85

Truumets, Rein 99: 78

Turovski, Aleksei 95: 10

Tuul, Toomas 92: 116, 117; 93: 118; 95: 118

Tuvikene, Arvo 94: 112–118; 95: 48–54; 96: 96; 99: 26, 30, 31

Tõnsberg, Endrik 91: 15, 18–19; 92: 68, 70, 96, 97; 93: 105–107; 97: 69, 105–107

Undrest, Mart 96: 119

Urbanik, Sten 94: 90, 91

Valdaru, Tiit 97: 28

Vesterbohm, Tarmo 92: 47–48; 93: 122–125; 96: 56, 58–65

Vetemaa, Markus 99: 52, 54–61

Zingel, Priit 94: 112–118; 100: 60, 62, 63–64, 68, 70