Kalade kuderände õnnestumiseks tuleb paisude kalapääse hooldada

Paljudel kalaliikidel on alanud rändeaeg, mil näiteks haug, harjus ja vimb suunduvad jõgedesse kudema, lõhed ning forellid aga merre toituma ja kasvama. Sellega seoses palub Keskkonnaamet paisuomanikel jälgida, et paisude kalapääsud oleksid veega täidetud ja vajadusel risuummistused eemaldada.

Eestis on paljudele paisudele rajatud kalapääsud, et kalad saaksid paisu ületada ja veekogus vabalt liikuda. Lisaks sellele on nii mõnedki kalapääsud olulised elu- ja kudepaigad. Kevadisel kalade kudeajal on eriti vajalik, et paisuomanikud neid rajatisi korralikult hooldaksid, eemaldaksid pääsudest veega edasi kandunud risu ja vajadusel ehitisi parandaksid.

„Kui paisud takistavad kalade rännet nende traditsioonilistele kudealadele, jäävad väga paljud koelmud kasutamata ning kalade arvukus kahaneb. Kalapääsud aitavad aga kaladel paisu ületades jõuda kudealani ja tänu sellele suureneb ka kalade arvukus. Kalapääsud täidavad oma eesmärki vaid siis, kui need on hooldatud ega tekita risuummistusega kaladele rändetõkkeid,“ selgitas Keskkonnaameti vee peaspetsialist Elina Leiner.

Paisude kalapääsud peavad enamasti vastu, lagunema kipuvad eelkõige puidust ehitatud paisud ise. See takistab aga kalade liikumist läbi pääsude, kuna lagunenud paisu pääsus ei ole piisavalt vett. „Läbimatud kalapääsud on ka nendel paisudel, mille veetaset ei hoita õigel kõrgusel. Nende paisude kalapääsudes on enamasti vett liiga palju või vastupidi, liiga vähe,“ ütles Elina Leiner.

Tehiskärestikud on üldjuhul kalade jaoks lihtsasti läbitavad ja nendega muresid ei ole. Kitsamat tüüpi kalapääsudel nagu möödaviikpääsud, kamberpääsud ja kalarambid võivad oksarisu kuhjatised lihtsamini tekkida. Need pääsud on vaja risust puhastada.

Praegu on veetasemed meie jõgedes enamasti maikuu keskmised või selle lähedal, seega ei tohiks ühtki kuiva kalapääsu praegu olla. Kui märkad, et mõne paisu kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, teata sellest riigiinfo telefonile 1247.

„Pärast kalapääsu rajamist tuleb anda aega, et kalad saaksid pääsu kasutada. Muutused kalastiku liigilises koosseisus ja arvukuses võtavad aega. Seire põhjal saab öelda, et looduslikku tüüpi kalapääsudega jõgedes on kalastiku seisund seitsme aasta jooksul paranenud nendes jõgedes, kus pole rohkem kaladele ületamatuid paisusid,“ tähendas Keskkonnaameti vee peaspetsialist Elina Leiner.

Veekogusse paisu ehitamiseks ja paisutamiseks ehk veetaseme tõstmiseks tuleb Keskkonnaametilt taotleda keskkonnaluba. Lisateavet selle kohta saab ameti kodulehelt. Kõik nõuded paisutamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks on märgitud paisuomanikule antud keskkonnaloas.

• Aprillikuus korraldas Keskkonnaamet veebiviktoriini, mille eesmärk oli koolinoorte teadlikkuse suurendamine kalade rändetõketest. Viktoriinil osales sadu õpilasi kokku üheteistkümnest koolist. Kõikide osalejate vahel loosib Keskkonnaamet välja neli auhinna komplekti, võitjatega võetakse ühendust.

Veebiviktoriin toimus Euroopa Komisjoni rahastatud projekti LIFE IP CleanEst raames, mille eesmärk on parandada Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundit ja suurendada kohalike elanike teadlikkust keskkonnaprobleemidest.

Lisateave:
Elina Leiner
Keskkonnaameti vee peaspetsialist
elina.leiner@keskkonnaamet.ee
5689 8533