Kaamerad jälgivad sind

Hilissügisel sai Kalastaja vihase ja värvika lugejakirja (mida ma olin sunnitud teatava kahjutundega enne ametnikele vastamiseks saatmist viisakamaks toimetama), mis sisaldas mitmeid õigustatud ja päevakajalisi küsimusi loodusesse paigaldatavate varjatud kaamerate kohta.

Kaamerad – valvekaamerad, turvakaamerad, teekaamerad, rajakaamerad ja mis kõik veel – saadavad meid igal sammul. Lähed linna peale jalutama, tänavatel jälgivad sind kaamerad. Ostad poest leiba ja piima, jälle kaamerad. Riigiasutuses vaja asju ajada – kaamerad nii ukse juures kui majas sees. Ja nii edasi. Viimastel aastatel on salvestavad või nutitelefoni pilti edastavad kaamerad jõudnud ka riigimetsa ja avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogude äärde ning see on asi, mis paljud kalamehed tigedaks ajab.

Eeldaks justkui, et kui linnas oled niikuinii kogu aeg kaamerate jälgida, siis vähemalt jõe ääres saad olla omaette, aga ei – ka seal on täiesti reaalne võimalus, et jääd tähistamata varjatud kaamerate vaatevälja ning saad jäädvustatud. Loodusesõbrad, fotomehed, kala- ja jahimehed, kõikvõimalikud kaitsjad (nii jutumärkides kui ilma), niisama huvilised – kõik nad kasutavad kaameraid omadel eesmärkidel. Üks paneb enda salvestava silma üles niisama uudishimust („tahan näha, kes jõe ääres liiguvad“), teine tahab ägedaid loomakaadreid jne. Kindlasti olete näinud peavoolumeedia poolt üles nopitud rajakaamerate tabamusi, kus karu inimese moodi selga vastu puud sügab või ilves uhke mitmemeetrise õhulennuga üle jõe hüppab. Mis selles siis halba on, küsite kindlasti – vahvad loomakaadrid ju. Paraku ei vasta 99% neist linnainimesi ahhetama panevaid kaadreid jäädvustavatest rajakaameratest andmekaitse seaduses esitatud nõuetele ning on ka tähistamata.

Igaks isikuandmetega tehtud toiminguks (sh jälgimiseks avalikus kohas) peab olema kas inimese nõusolek, inimesega sõlmitud lepingu täitmine, andmetöötleja poolt õigusaktis sätestatud juriidilise kohustuse täitmine, mõne inimese eluliste huvide kaitse (vaid siis, kui ühelgi teisel õiguslikul alusel pole töötlemine ilmselgelt võimalik), avaliku võimu või avaliku ülesande täitmine (andmete töötlemine on ettenähtud õigusaktiga) või andmetöötleja õigustatud huvi. Sealjuures ei saa õigustatud huvi aluseks olla lihtsalt huvi, vaid üksnes õigustatud huvi (näiteks isikute või vara kaitse eesmärgil). Kaamera paigaldamine ja jälgimine peab olema seotud nimetatud õiguslike alustega. Ehk teiste sõnadega – sellisel kujul, nagu kaameraid praegu loodusesse avalikku ruumi (riigimets, jõe kallasrada jne) salaja üles pannakse, on need ebaseaduslikud. Ka mitmed erialainimesed, kellega ma antud teemal suhtlesin, tunnistasid, et kaamerate kasutamine on hetkel n-ö hall ala ning eelistasid sel teemal ametlikku kommentaari mitte anda.

Sina aga, kes sa jõe ääres selga sügavale karule laigi vajutasid, kujutle nüüd, et selle karu asemel oled kaamera ees sina ise ja otsustad juhtumisi kaamera suunas vett lasta. Või siis number kahte teha. Või – nagu pakkus kirja kirjutanud lugeja – pruuti või armukest jalutada (mida iganes see kahe teineteist leidnud inimese kontekstis siis tähendab). Mitmest laigist sellises olukorras unistad? Lugege lk 14–16 ning mõelge kaasa.