Igaüheõigus, harrastuspüügiõigus ja kalastuskaart

Millal mida vaja on ja kust neid saab?

Ühe lihtkäsiõngega püük on tasuta igaüheõigus ning selle alusel võib igaüks avalikul ning avalikuks kasutamiseks määratud veekogul kala püüda. Eraomandisse kuuluval veekogul kalastamiseks on vaja omaniku luba. Püügiks mitme lihtkäsiõnge, käsiõnge, spinningu jt harrastuslike vahenditega on tarvis omada tasulist harrastuspüügiõigust. Mõnedel kaitsealadel või lõhejõgedel, aga ka püügiks võrgu või keerukamate püügivahenditega on vaja hoopis kalastuskaarti. Kõik harrastuspüügiks vajalikud load saab hankida portaalist kalaluba.ee.

Lihtkäsiõngeks nimetatakse püügiriista, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust. Lisaks võib lihtkäsiõng olla varustatud raskuse ja ujukiga, kuid rulli lihtkäsiõngel olla ei tohi. Kalapüük lihtkäsiõngega on igaüheõigus, sellega tohib avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel kõiki kalapüüginõudeid järgides ilma eritasu maksmata kala püüda igaüks.

Kui õngenöör on pikem kui 1,5 ridvapikkust või on keritud rullile või poolile, on kalapüügiks tarvis harrastuspüügiõigust. Harrastuspüügiõigus peab olema ka rohkem kui ühe lihtkäsiõnge või käsiõnge, spinningu, vedeli, sikuti, lendõnge, põhjaõnge (sh tonka ja krundaga), unna või räimeõngega püügiks. Samuti on harrastuspüügiõigust vaja kalapüügiks vee all harpuunpüssi ja kuni viieharulise harpuuniga. Harrastuspüügiõiguse alusel tohib samaaegselt kasutada kuni kolme püügivahendit.

Harrastuspüügiõigus on tasuline ning seda on võimalik osta 24 tunniks (hind 1 euro), 7 päevaks (3 eurot), pooleks aastaks (13 eurot) või aastaks (20 eurot). Harrastuspüügiõiguse eest saab tasuda veebilehel kalaluba.ee kas krediitkaardi, pangalingi või mobiilimaksega. Kui on teada teise kalamehe isikukood, saab kalaluba.ee lehelt osta harrastuspüügiõiguse ka temale. Sealsamas asub ka õpetus selle kohta, kuidas harrastuspüügiõiguse eest tasuda sms-iga.

Kalale minnes peab harrastuspüügiõiguse tõendamiseks olema kaasas isikut tõendav dokument, nt ID-kaart. Harrastuspüügiõiguse tasust on vabastatud näiteks pensionärid, kuid neil tuleb kalale minnes kaasa võtta pensionitunnistus. Lisaks ei pea harrastuspüügiõiguse eest maksma kuni 15-aastased lapsed, õigusvastaselt represseeritud (samuti õigusvastaselt represseerituga võrdsustatud) isikud, puudega ning osalise või puuduva töövõimega inimesed. Neil tuleb lisaks isikut tõendavale dokumendile kalale kaasa võtta ka soodustust tõendav dokument, kas siis õpilaspilet, pensionitunnistus või puuet tõendav dokument. Välismaalastele need soodustused ei laiene. Soodustus pensionäridele, lastele jt kehtib vaid harrastuspüügiõiguse, mitte aga kalastuskaardi korral.

Kalastuskaardiga reguleeritakse püüki sellistes kohtades või vahenditega, mille puhul on kalavarude säilimiseks tarvis külastatavust või püüki mõnevõrra piirata. Kalastuskaart on kõigile tasuline, seotud konkreetse isikuga (õigus kalapüügiks on ainult kaardile kantud inimesel) ning sellega kaasneb püügiaruande esitamise kohustus. Kalastuskaart kehtib vaid näidatud kuupäevadel ja üksnes sel veekogul, mis kaardile märgitud. Näiteks Emajõele registreeritud kalastuskaardiga Võrtsjärvel püüda ei tohi ja vastupidi.

Sõltumata püügivahendist on kalastuskaarti vaja siis, kui soovitakse minna kalale Matsalu rahvusparki, Endla või Silma looduskaitsealale. Veel on kalastuskaart vajalik allveepüügiks Kuremaa järves ja Saadjärves ning lõheliste püügil spinningu ja lendõngega teatud jõgedel või jõelõikudel. Sõltumata kohast on kalastuskaarti vaja püügil nakkevõrgu, kadiska, õngejada, vähimõrra ja -nata ning liivi ja kuuritsaga.

Näiteks tohib üks isik kalastuskaardi alusel püüda ühe nakkevõrguga merel, Peipsi ja Lämmijärvel, Võrtsjärvel, Emajõel ja veel ca 30 Eesti siseveekogul. Kalastuskaardi taotlemisel kuvatakse kalaluba.ee valikumenüüs loetelu kõigist veekogudest, kus nakkevõrguga püüda tohib ning kaardi ostmiseks tuleb nende seast konkreetne koht välja valida. Kui antud veekogul kehtib kalastuskaartide limiit ja see on juba täis müüdud (vabad kalastuskaardid puuduvad), siis antud veekogu või püügiperiood valitav ei ole.

Kalastuskaart harrastuslikuks võrgupüügiks kehtib seitse päeva ja maksab seitse eurot. Selle alusel püügile asetatud nakkevõrgu või nakkevõrgujada pikkus tohib olla maksimaalselt 70 meetrit ning peab olema alati nõuetekohaselt märgistatud. Ühel inimesel saab samal perioodil samal veekogul ühe ja sama püügivahendi kohta korraga olla vaid üks kehtiv kalastuskaart, aga kui on soov püüda näiteks kuu aega järjest, võib osta neli järjestikuse kehtivusajaga kalastuskaarti. (Korraga ostmise võimalus kehtib ka muude püügiviiside korral, nt kui soovitakse nn forellipiirkonna jõgedel püüda nädal aega järjest, võib osta korraga seitse ühepäevast luba.)

Veel annab kalastuskaart õiguse püüda kuni 100-st konksust koosneva õngejadaga merel, Peipsi ja Lämmijärvel, Võrtsjärvel, Suur-Emajõel ja veel mitmetel teistel siseveekogudel. Nädalase püügiõiguse saamiseks tuleb kalastuskaardile märkida soovitud veekogu ning tasuda kaks eurot.

Kalastuskaart kadiskaga püügiks maksab samuti kaks eurot ja see kehtib 48 tundi. Kadiskapüük on lubatud kindlates veekogudes, päris igal pool seda püügile panna ei tohi. Kalastuskaardi alusel tohib püüda ka liivi ja kuuritsaga, ka nende puhul maksab üks püügipäev kaks eurot.

Kalastuskaart on vajalik ka vähipüügiks. Jõevähki tohib Eestis püüda ainult augustis ning püügiks vajaliku kalastuskaardi saab osta kalaluba.ee lehelt alates juulist. Vähipüügi kalastuskaarti on võimalik olenevalt piirkonnast soetada 24 kuni 72 tunniks ning see maksab 15 eurot ühe 24-tunnise perioodi kohta. Kasutada tohib kuni viit püügivahendit (vähinatta või -mõrda).

Pärast kalastuskaardi kehtivusaja lõppu tuleb esitada püügiaruanne ja teha seda ka siis ka siis, kui kalal ei käidudki või käidi, aga saaki ei saadud. Kui aruanne jääb esitamata, uut kalastuskaarti osta ei saa.

Uue keskkonna puhul on kalastajatele loodud ka täiendav andmete edastamise võimalus, mis ei eelda kalaluba.ee portaali sisse logimist. Igale kalastuskaardi omanikule saadetakse pärast kaardi kehtivuse lõppemist meeldetuletus koos unikaalse lingiga, mis võimaldab aruande kohest täitmist ja esitamist. Loomulikult saab püügiaruannet esitada ka kalaluba.ee lehel end ID-kaardi või muu riigi autentimisvõimalusega sisse logides. Valides menüüst „püügiaruanne“, kuvatakse kõik isiku kalastuskaardid. Iga kaardi juures on klikitav nupp aruande avamiseks. Kui kalale ei jõutud või saaki ei saadud, on vastav valik ka selle jaoks.

Püügiaruannete alusel harrastuspüügi saakide kohta kogutav info aitab hinnata kalavarude seisu ja seda, kui palju kalastajaid mingil perioodil püügiveekogusid külastab. Selle põhjal on omakorda võimalik teha paremaid otsuseid piirangute ja reeglite osas. Jõevähi puhul on püügiaruannete andmed suureks abiks jõevähki uurivatele teadlastele, kes on andmete põhjal tuvastanud mitmeid uusi veekogusid, kus jõevähk esineb.

Keskkonnaamet