Haugipüük Lowrance Active Targeti süsteemi abil

Olen juba mitu aastat kasutanud Live Sonari (minul on Lowrance’i Active Target) süsteemi. Kes ei ole veel kuulnud, siis tegemist on uue põlvkonna anduriga, mis näitab kala liikumist reaalajas, umbes nagu ultraheliga. Näha on mitte ainult seda, kus kala oli, kui paat sellest üle sõitis (nagu vanemate andurite puhul), vaid ka seda, kus kala just vaatamise hetkel on, millises suunas ta liigub, kus on kala pea ja saba ning kuidas ta landile reageerib.

Peab mainima, et Active Target ja selle analoogid teistelt tootjatelt muutuvad aina populaarsemaks – need on endale soetanud juba mitmed minu tuttavad. Paljud kalamehed üle maailma ei kujuta enam ettegi, et nad läheks kalale ilma Live Sonarita. Erandiks on olnud üks minu tuttav, kellega oleme aastaid koos kala püüdnud ja kes on täielik tehnikaskeptik. Igasuguste kajaloodide kohta ütles ta, et milleks neid vaja on – vanasti püüdsime ju kala ilma kajaloodita ning saime küll ja veel. Miks peaks nüüd kogu aeg mingit ekraani vahtima? Pealegi ei ole see ju huvitav, kui sa näed täpselt, kus kala istub – üllatusmoment kaob ära! Iga kord, kui ma olen öelnud, et lähen Active Targetiga kala püüdma, on tema kaasa tulemisest keeldunud.

Sügisel käisin mitmeid kordi järjest puhtalt Active Targetiga haugi jahtimas ning sain ilusaid kalu ja palju. Kutsusin sõpra korduvalt kaasa, algul ta jällegi ei tahtnud, aga lõpuks andis alla ja otsustas ikkagi tulla. Mul oligi suur soov talle tõestada, et püük Live Sonariga on väga kaasahaarav ja kes selle ära proovib, hiljem enam muud ei taha.

Niisiis jõudsime hommikul järve äärde. Enne, kui püüdma hakata, tuleb muidugi kala üles otsida. Peab mainima, et haug on väga liikuv ja asub iga kord erinevas kohas. Mõnikord on nii, et ühel päeval on mingi ala peal suurem kogus haugi, järgmisel päeval aga võib terve see ala olla täiesti tühi. Seetõttu pole sellise püügi puhul plotterisse punkte eriti mõtet salvestada, kuna haug on kogu aeg liikumises.

Kala otsimiseks sõidan vöörimootoriga (minul on selleks Lowrance’i Ghost) veekogul ringi, keeran ühe käega spetsiaalse pöördjala küljes olevat Active Targeti andurit ning jälgin ekraani. Mugav on ka näiteks vöörimootorile mingi siht ette anda ja siis liigub ta ise mööda seda sihti – ei pea kogu aeg puldiga juhtima. Seda funktsiooni on mugav kasutada ka trollimiseks. Kui leian ala, kus kajalood hakkab järjest haugi näitama, alustan püüki. Kala otsimine võib mõnikord võtta mitu tundi, aga lõpuks tasub see end alati ära. Kaevus ei ole ju mõtet püüda, kui seal kala ei ole.

Kui olime umbes tunnikese ringi sõitnud, hakkas kaaslasel juba igav. Mis püük see selline on, et sõidad tund aega tühja ja ühtegi viset ei tee!? Rahustasin teda, et kui kala üles leiame, siis juba igav ei hakka. Mõne aja pärast hakkaski kajalood haugi näitama. Kui nägin kala, peatusin viivitamatult ja panin paadi ankrusse. Suunasin pöördjala täpselt kala poole ja näitasin sõbrale, millises suunas ja kui kaugele tuleks visata ning kui sügaval kala asub. Minul polnudki algselt plaanis püüda, pigem olin esialgu n-ö sihtija rollis. Mina leian kala ja näitan, kuhu visata, paariline aga teeb võimalikult täpse viske ja siis loodame üheskoos, et haug reageerib.

Esimene vise läks kalast mõned meetrid mööda. Kui lant haugist nii kaugelt möödub, siis enamasti ta ei reageeri. Mõnikord on haug sabaga landi poole ja ujub teises suunas, mõnikord aga ei viitsi lihtsalt liigutada. Välja arvatud muidugi juhul, kui juhtub olema selline päev, kus kala ongi väga aktiivne – siis ei valmista talle raskusi ka 10 meetrit saagi järele söösta. Tavaliselt õnnestub teha paar viset, enne kui haug minema ujub. Toda esimest haugi me kätte ei saanudki ja otsisime edasi.

Järgmisele haugile õnnestus sõbral lant juba täpsemalt ette visata. Peibutis liikus kalast umbes meetri jagu kõrgemal ja nägin, kuidas haug end landi poole keeras. Ütlesin sõbrale, et ole valmis. Kala hakkas vaikselt landile järgi ujuma, kõigepealt aeglaselt, siis aga tegi kiire sööstu. Jõudsin vaid öelda, et kohe võtab, aga juba sõber haakiski. Peagi siputas kahvas ilus kolmekilone haug ning sõbra nägu oli laia naeru täis. Adrenaliin oli laes – lähme otsime kohe uue kala!

Saime ainult natuke maad sõita, kui järgmine haug 25 meetri kaugusel paadist ekraanile ilmus. Paat ankrusse, sõbrale siht, lant lendas vette ja juba sõber piiluski üle õla kajaloodi, et kas sai kalale pihta või mitte. Lant jõudis vaid natuke vajuda, kui haug tegi 5-meetrise sööstu ning olles oma silmaga kajaloodi ekraanilt võtu momendi ära näinud, väsitas kaaslane hetk hiljem järjekordset kala. Selle püügi puhul on kõige tähtsam, et ei hakataks automaatselt kajaloodi pildi peale haakima, vaid alles siis, kui võtt käega tunda on, muidu võid haakida liiga vara või lööb haug landist mööda.

Nii me siis ringi sõitsime ja kala jahtisime. Tol päeval juhtusid haugid olema üsna koostööaltid. Kui kala on aktiivne, reageerivad minu kogemuste põhjal landile umbes pooled haugid ja nendest omakorda pooled võtavad landi ka ära. Osad ei jää muidugi otsa. Veidi kehvemal päeval reageerib landile kümnest haugist üks või kaks. Eriti kehval päeval ujub kümnest kalast üks landile järgi, aga ära ei võta. Teised ei tee lantidest väljagi.

Igatahes oli sõbral tegevust küllaga ja mõne aja pärast hakkasin ka mina aeg-ajalt loopima. Kui sõber landiga kalale pihta ei saanud või kui kala ei reageerinud, viskasin ka mina ja mõned kalad õnnestus ka minul kätte saada. Suurimaks jäi tol päeval ilus 5-kilone haug, mis muidugi vette tagasi läks. Mõne paarikilose haugi võib aeg-ajalt ära kah süüa, aga suuremad isendid laseme me alati tagasi – las annavad järglaseid.

Päeva lõpus tunnistas sõber, et see oli tema elu kõige ägedam püügipäev. Kõige meeldejäävam on just see adrenaliinilaks, kui sa näed, kuidas kala su landile järgi ujub ja sinu pulss võtumomenti oodates 200 löögi peale minutis ronib. Tavapüügil pole üldjuhul näha, kas su landile ujub keegi järgi ja kas seal üldse kala on või ei ole – lihtsalt viskad, kerid ja loodad. Püük on palju rahulikum. Live Sonariga aga on püük palju dünaamilisem, emotsionaalsem ja adrenaliinirohkem – sa reageerid emotsionaalselt igale sööstule ja järgi ujumisele, eriti siis, kui kala lõpuks ära ei võta. Eks mõni kalamees võib muidugi ka närvi minna, kui kõik haugid ainult landi järgi ujuvad ja ükski ei võta, aga selline see elu kord juba on – kõik kalad ei söö korraga ja päevad pole vennad.

Sõber meenutab seda püügipäeva tänaseni ja ootab, et saaks jälle Active Targetiga haugile minna. Minul aga on talle varuks veel üks maiuspala – kohapüük Active Targetiga…