Haugi ja koha täispikkust saab nüüd hinnata ka rümbalt

Kalanduse Teabekeskuse tellimusel on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis on välja töötatud metoodika, mis võimaldab haugide ja kohade täispikkust arvutada ka siis, kui kalade pead ja sabad on eemaldatud, s.t rümbalt. Sellega saavad Keskkonnaameti inspektorid enda käsutusse veel ühe tööriista, millega alamõõdulise kala püüdmise ja müügi vastu võidelda.

Eestis on haugi alammõõt kõigis veekogudes 45 cm, kohal Võrtsjärves 51 cm ning meres ja teistes siseveekogudes 46 cm. Kalapüügieeskirja mõõdulise kala kirjelduses on aga ära toodud, et mõõduliseks loetakse vaid töötlemata kala. Selline olukord pärsib oluliselt järelvalve teostamist juba töödeldud kalade puhul, näiteks siis, kui kalalt on eemaldatud pea, saba ja sisikond.

Keskkonnaameti poolt riikliku järelevalve käigus kogutud info kohaselt esineb juhtumeid, kus kala käitlevates ettevõtetes ning kala jaemüügikohtades käideldakse koha ja haugi rümpasid (pea, saba ja sisikond eemaldatud), mille puhul on alust kahtlustada, et tegemist võib olla alamõõdulisest kohast ja haugist valmistatud tootega. Kahtlusi ei ole aga võimalik kontrollida, kuna kala pikkuse õiguspärase mõõtmise eelduseks on kala pea ja saba olemasolu.

Et parandada järelvalvet alamõõdulise kala väljapüügi ja müümise osas, oli vajalik välja töötada morfomeetrilistel mõõtmistel põhinev metoodika, mis võimaldaks tõestada kala alamõõdulisust ka rümba alusel, s.t juhul, kui kala sisikond on eemaldatud ning pea ja saba küljest lõigatud, ning hinnata meetodiga kaasnevat mõõtmisviga. Kuna selliseid morfomeetrilisi mõõtmisi rutiinselt ei koguta, tuli TÜ Eesti Mereinstituudi teadlastel läbi viia vastav uuring, mille eesmärgiks oli võrrelda haugi ja koha erinevate morfomeetriliste mõõtude sobivust kala pikkuse hindamiseks.

Alustuseks koostasid teadlased nimekirja tunnustest, mida kala pealt üldse on võimalik mõõta. Teatavasti kasvavad kalad kogu elu, ent säilitavad proportsionaalse kehaehituse, s.t kala suuremaks kasvades kasvavad vastavalt suuremaks ka tema kehaosad.

Põhimõtteliselt on võimalik kala vanust välja selgitada otoliitide e kuulmekivide ja soomuste abil, aga need ei ole reeglina rümbalt enam kättesaadavad. Sobivad ka selgroolülid, ent nende arv rümbas sõltub sellest, kust pea ja saba on maha lõigatud. Lisaks on selgroolülide arv kaladel sageli varieeruv ning koos pea ja saba eemaldamisega võib osa neist samuti kaotsi minna. Nõnda ei pruugi kindlat tulemust anda ka selgroolülide analüüs. Kolmas asi, mis korraks töölaualt läbi käis, oli kere kõrgus ja paksus, aga seegi ei sobinud – kui kala ära puhastada, muutuvad pehmed koed kiiresti. (Küllap on paljud kalamehed kokku puutunud sellega, et kui mõõta kala kohe pärast kättesaamist, on see täpselt mõõdus, aga õhtul kodus juba kangeks tõmmanud kala üle mõõtes nt 4 mm väiksem.)

Selliste välistamiste tulemusena evolutsioneerus kogu projekt töö käigus olulisel määral. Näiteks haugi puhul oli algul mõõdetavaid parameetreid loetelus tervelt 26, aga töö käigus hakkas see nimekiri kiiresti kahanema ja ka nendest parameetritest, mis lõpuks alles jäid, osutusid mõned pigem ebatäpseks. Lõpuks jäid nii koha kui haugi puhul sõelale uimede pikkused (neid on uime põhimikult võimalik lihtsasti mõõta), uimede vahelised suhtkaugused ning üllatavalt täpse parameetrina ka sabatüviku ümbermõõt.

Uuringus osalenud kaladelt mõõdeti järgmiste morfomeetriliste parameetrite väärtused (vt joonised):

1. üldpikkus ninamiku tipust (suletud suuga) kuni sabauime pikema hõlma lõpu ristjooneni keha pikitelje suhtes;
2. kaugus (esimese) seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni, mõõdetud paralleelselt kala pikiteljega;
3. kaugus (esimese) seljauime esimesest kiirest pärakuuime viimase, mõõdetud paralleelselt kala pikiteljega;
4. kaugus (esimese) seljauime viimasest kiirest pärakuuime esimese kiireni, mõõdetud paralleelselt kala pikiteljega;
5. kaugus (esimese)seljauime viimasest kiirest pärakuuime viimase kiireni, mõõdetud paralleelselt kala pikiteljega;
6. kaugus teise seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni, mõõdetud paralleelselt kala pikiteljega (ainult kohadel);
7. kaugus teise seljauime esimesest kiirest pärakuuime viimase kiireni, mõõdetud paralleelselt kala pikiteljega (ainult kohadel);
8. kaugus teise seljauime viimasest kiirest pärakuuime esimese kiireni, mõõdetud paralleelselt kala pikiteljega (ainult kohadel);
9. kaugus teise seljauime viimasest kiirest pärakuuime viimase kiireni, mõõdetud paralleelselt kala pikiteljega (ainult kohadel);
10. kaugus esimese seljauime esimesest kiirest teise seljauime esimese kiireni (ainult kohadel);
11. kaugus esimese seljauime esimesest kiirest teise seljauime viimase kiireni (ainult kohadel);
12. kaugus esimese seljauime viimasest kiirest teise seljauime esimese kiireni (ainult kohadel);
13. kaugus esimese seljauime viimasest kiirest teise seljauime viimase kiireni (ainult kohadel);
14. esimese seljauime pikkus – uime aluse pikkus esimesest kiirest viimase kiireni;
15. teise seljauime pikkus – teise seljauime aluse pikkus esimesest kiirest viimase kiireni (ainult kohadel);
16. pärakuuime pikkus – pärakuuime aluse pikkus esimesest kiirest viimase kiireni;
17. sabavarre ümbermõõt – ümbermõõt, mis on mõõdetud sabavarre kõige kitsamast kohast.

Uuringu jaoks püüti Peipsi järvest 25 haugi ja 25 koha ning Pärnu lahest ja Väinamerest 88 haugi ja 83 koha. Analüüs ise nägi välja järgmiselt. Algul võeti terve töötlemata kala, mõõdeti selle täispikkus ning kõik kirjas olevad parameetrid, seejärel tehti kalast rümp (s.t eemaldati pea, saba, uimed ja sisikond) ning mõne aja pärast mõõdeti samad parameetrid (välja arvatud täispikkus) uuesti üle. Mõõtmiste usaldusväärsuse hindamiseks arvutati mõõtmiste korduvus (mõõtmisviga erinevate mõõtmiste vahel peab olema väiksem kui üldkogumis). Selleks mõõdeti samad parameetrid nii töötlemata kalalt kui rümbalt üle mitu korda ning edaspidisel andmeanalüüsil kasutati nende keskväärtusi. Ilmnes, et korduvushinnangud nii töödeldud kui töötlemata kalade puhul tulid väga kõrged ehk maakeeli – tavalise joonlauaga kala pealt tunnuseid mõõtes on võimalik seda teha võrdlemisi täpselt ning erinevate mõõtmiste käigus saadud tulemused üksteisest sisuliselt ei erine. Kahe erineva mõõtja puhul ilmnenud sarnaselt kõrged korduvuste väärtused viitasid, et metoodika on ka piisavalt lihtne – erinevad mõõtjad suudavad mõõtmisi läbi viia nii, et tulemused ei erine. See tähendab, et mõõtjast tulenev viga oli väike isegi kalade väga erinevat suurust arvestades ning see andis kinnitust, et tulemus ei sõltu mõõtjast – metoodikat jälgides suudab igaüks vajalikud mõõtmised sooritada.

Veel ilmnes, et seosed mõõdetud parameetrite ja kala täispikkuse vahel on statistiliselt usaldusväärsed ja väga tugevad. Selleks, et rümbalt mõõdetud väärtuste põhjal kala täispikkust hinnata, koostati vastav algoritm. Haugi puhul andis täpseima tulemuse mudel, mis võttis samaaegselt arvesse 5–6 erinevat parameetrit, koha puhul oli see arv 3–5. Sealjuures jäi haugi puhul mõõtmismääramatus (n-ö mudeli viga) 1,5–2 cm vahele (Peipsi haugide puhul 14 mm, merehaugidel 18 mm), koha puhul aga 6–7 mm vahele (Peipsi kohadel 7 ja merekohadel 6 mm).

Mudeli põhjal koostasid teadlased Exceli tabeli, kuhu rümbalt mõõdetud andmeid sisestades väljastab programm kala täispikkuse koos võimaliku mõõtmisveaga. Kõnealune algoritm võtab kala täispikkuse arvutamisel arvesse 3–5 parameetrit.

Nõnda võimaldavad analüüsil saadud algoritmid rümba mõõtude pealt arvutada lihtsasti kala täispikkuse võrdlemisi väikese mõõtmisveaga. Kuni seni ei saanud turu kalaletis müüdavate rümpade puhul, mille juures võis kahtlustada, et need on valmistatud alamõõdulisest kohast ja haugist, sisuliselt midagi teha, siis jutuks olnud uuringuga lisandus järelvalve tööriistakohvrisse mõõdulaua, võrgusilma mõõtmise kiilu jne kõrvale uus tööriist juhuks, kui menetluse algatamiseks on vaja näidata, et tegemist on alamõõdulise kalaga.

Uuringu vastutav täitja oli Lauri Saks, uuringus osalesid Aare Verliin, Anne Merzin, Eerik Kurs, Elmar Talbonen, Elor Sepp, Katariina Kurina, Kateriina Rumvolt, Kristiina Hommik, Kristiina Jürgens, Liivika Näks, Mari-Liis Põlme, Markus Vetemaa, Redik Eschbaum ja Väino Vaino. Uuringut rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020 meetmega 1.3 „Teadlaste ja kalurite koostöötoetus“.

Uuring on kättesaadav Kalanduse Teabekeskuse kodulehelt https://www.kalateave.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/uurimused/10059-uuring-metoodika-valja-toeoetamine-haugi-ja-koha-roogitud-rumba-mootmete-alusel-taispikkuse-hindamiseks-tartu-ulikool-2022