Väärikas lõheklassika Green Highlander

Kalastaja 100. numbri puhul on paslik lähemalt tutvust teha ühe vana ja tõeliselt väärika lõheklassika ning auväärt šotlasega. Kui lendõngehuviliste seas tulevad jutuks kuulsamaid ja parimad lõheputukad, näiteks Jock Scott, Thunder And Lightning, Mar Lodge, Doctorid jne, leiab sellest loetelust alati ka meie seekordse loo peategelase – Green Highlanderi. Mille poolest see nii eriline ja äratuntav on?

Kõigepealt – ja nagu nimestki võib järeldada – on tegu ühega vähestest lõheklassikute hulka kuuluvatest söötadest, mis on rohelistes toonides. Kui lisada siia veel putukas leiduv kollane toon, saame klassikaliste lõheputukate mõistes üsna veidra ja vähekasutatud värvikombinatsiooni. Ilmselt oli Green Highlanderi kummaline värvilahendus ka üheks põhjuseks, miks see sööt oma loomise algusaastatel kohe suurt populaarsust ei nautinud. Kui landimaailmas on kollased ja rohelised toonid vägagi populaarsed (nt firetiger, kus rohelisele ja kollasele on lisaks ka punast või oranži), siis lõheputukate puhul on paljudel kalameestel nende värvide osas miskipärast seletamatu väike tõrge. Selle vastu aitab ainult üks rohi – tuleb katsetada ja putukale piisavalt püügiaega anda, siis tulevad ka tulemused. Kes selle söödaga sõbraks saab, see temast enam ei loobu. Green Highlanderi kohta on öeldud, et seda kas armastad või vihkad, kolmandat varianti pole.