Eesti rannikuvetes on ülekaalus läänemere lest

2019. aastal jagati Läänemere lestad ametlikult kaheks – varasema üheainsa liigi asemel (lad Platichthys flesus) eristatakse vastavalt kudemisstrateegiale nüüd euroopa lesta (Platichthys flesus) ehk süvikukudulesta ning läänemere lesta (Platichthys solemdali) rannikukudulesta. Selgitamaks välja, kuidas need liigid Eesti kalurite saakides esindatud on ning võimaldamaks tulevikus vastu võtta paremaid otsuseid lestavaru majandamiseks, viis Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 2021. aastal läbi lestaliikide osakaalu väljaselgitamine uuringu.

Kaks lesta

Juba aastakümneid tagasi märkasid kalateadlased, et seoses muutuva soolsusega Läänemeres esineb siin kaks erineva kudemisstrateegiaga lestavormi – n-ö süvikukudu- ja rannikukudulest. Morfoloogiliste tunnuste põhjal on need kaks liiki eristamatud, ent erinevad üksteisest nii käitumise, füsioloogiliste kui ka elukäigutunnuste poolest.

Süvikukudulestad vajavad kudemiseks soolasemat vett, nad koevad sügavamal (70–130 m) ning nende pelaagilised (s.t veesambasse hõljuma jäävad) marjaterad on suuremad. Seevastu rannikukudulestade marjaterad on väiksemad ja raskemad ning vajuvad rannikualadel põhja kohale. Varasemad märgistamisel põhinevad uuringud on näidanud, et süvikukudu- ja rannikukudulestade toitumisalad on samad, ent kudemisperioodiks läheb süvikukudulest tagasi sügavamasse vette, rannikukudulest aga veedab terve oma elu rannikualadel madalamas vees. Kõige uuemad uuringud on lisaks näidanud, et ranniku- ja süvikukudulestade vahel esineb ka sigimisbarjäär.

2019. aastal jagatigi Läänemere lestad ametlikult kaheks eraldiseisvaks liigiks – varasema üheainsa lesta asemel (Platichthys flesus) eristatakse nüüd vastavalt kudemisstrateegiale süvikukudu- ehk euroopa lesta (Platichthys flesus) ning rannikukudu- ehk läänemere lesta (Platichthys solemdali). Kindel teadmine, millistes osakaaludes kumbagi liiki Eesti aladel esineb, enne käesolevat uuringut puudus. Samuti polnud teada, milline on nende liikide osakaal Eesti rannakalurite saakides. Samas on info kahe liigi osakaalu kohta Eesti merealadel ja rannakalurite saakides oluline, sest aitab täpsemalt mõista lestade arvukuse muutusi ja neid põhjustavaid faktoreid ning võtta vastu otsuseid Eesti merealade lestavarude majandamisel.

Lestasaagid on languses

Eestis on lestad levinud üle kogu ranniku ning neid võib pidada oluliseks kalavaruks. 2020. aastal olid lestasaagid Eesti rannakalandussektoris oma väärtuse poolest neljandal kohal, ehkki moodustasid rannikumere saakide kogusest keskmiselt vaid 1,5–2,5%. Eestis on peamised lestapüügipiirkonnad Lääne-Hiiumaa ja Lääne-Saaremaa ja Soome lahe lääneosa, vähemal määral Liivi laht ning Väinamere lääneosa (vt joonis).

Lestasaagid ja lestaasurkondade seisund Läänemeres on viimasel ajal üldiselt languses. Kui Soome lahes võisid lestasaagid 1980ndate alguses ulatuda 1000 tonnini aastas, siis juba 1980ndate lõpus jäid need alla 500 tonni ning 1990ndatel langesid veelgi. Alates 2000ndatest aastatest on lestasaagid Soome lahes olnud langevas trendis – kui varem kõikusid need 60–30 tonni kandis, siis 2021. aastal oli saak vaid 19 tonni.

Varasemalt oli lestasaakide poolest teisel kohal Saaremaa põhjarannik (laiemalt ICES alarajoon 29; 1980ndatel oli saagi suuruseks 500–300 tonni), praegu aga on see muutunud Eesti kõige olulisemaks lestapüügi piirkonnaks. Ent sarnaselt Soome lahega on saagid kahanenud ka seal – veel 2000ndate alguses saadi 150–200 tonni lesta, 2000ndate keskpaigast alates aga on märgata saakide vähenemist. Siiski on selle piirkonna lestasaagid olnud viimase kümne aasta jooksul Eesti suurimad, jäädes veidi alla 100 tonni.

Liivi lahes on aastased lestasaagid samuti varieeruvad, olles varem keskmiselt 90–100 tonni, ent jäädes viimasel kümnendil 50 tonni ümbrusesse. 2021. aastal oli ka Liivi lahes rekordmadal lestasaak – vaid 26 tonni.

Uuringu metoodika

Uuringu läbiviimiseks vajalikud lestad osteti kutselistelt kaluritelt ning püüti TÜ Eesti mereinstituudi välitööde käigus. Proovide kogumine viidi läbi 2021. aasta juunist oktoobrini. Kalad koguti üle kogu Eesti mereala – Soome lahest (ICES alarajoon 32) 304 isendit, Väinamerest (ICES alarajoon 29-IV) 76 isendit ja Liivi lahest (ICES alarajoon 28-I) 212 isendit. Läänemere avaosast ICES alarajoonist 29 koguti proovid 349 lestalt ja ICES alarajoonist 28-II 70 lestalt.

Liikide määramiseks rakendati geneetilist analüüsi, mis põhineb genoomis asuvate erinevate lookuste genotüpiseerimisel. Maakeeli tähendab see, et meie rannikuvetest püütud lestade järjestatud genoomi võrreldi juba varem määratud vastava liigi genoomiga. See meetod on ennast tõestanud väga usaldusväärse vahendina mõlema lestaliigi eristamisel ning võimaldab anda täpset hinnangut eri lestaliikide osakaalu kohta.

Tulemused

Uuringu käigus analüüsiti 1005 lesta, kellest 929 isendit (93,2%) määrati rannikukudu- ehk läänemere lestaks (Platichthys solemdali) ning vaid 68 (6,8%) süvikukudu- ehk euroopa lestaks (Platichthys flesus). Mõlema liigi geograafiline jaotus ICES alarajoonides on näha juuresoleval joonisel. Ilmnes, et läänemere ja euroopa lesta jaotus eri püügiruutudes varieerus vähe. Läänemere lest domineeris kutseliste kalurite saakides nii Soome lahes (90,4% analüüsitud isendeist), Väinameres (94,6% analüüsitud isendeist), Liivi lahes (92,4% analüüsitud isendeist) kui Läänemere avaosas (ICES alarajoonides 29 ja 28-II vastavalt 95,6 % ja 94,1% analüüsitud isendeist).

Euroopa lest moodustas kogu uurimisala ulatuses kutseliste kalurite saakidest vaid 4,4–9,6%. Võib oletada, et siinne euroopa lesta asurkond püsib eelkõige siia triivivate noorjärkude sissevoolul läänepoolsetelt koelmualadelt, mille peamise kudekarja moodustavad Läänemere läänepoolsemaid merealasid asustavad euroopa lestad.

Uuring annab aluse väita, et meie lestavaru kohta langetatavate majandamisotsuste aluseks tuleb edaspidi võtta eelkõige kitsalt läänemere lesta asurkonna seisundit kirjeldavad andmed, mis on soovitavalt kogutud Eesti merealadelt.

Uuringu „Lest (Platichthys flesus) ja läänemere lest (P. solemdali) rannakalurite püügis: kummagi liigi osakaalu väljaselgitamine saakides ning soovituste välja töötamine mõlema liigi jätkusuutlikuks majandamiseks kogu Eesti merealal“ vastutav täitja oli Lauri Saks, töödes osalesid Aare Verliin, Egle Tammeleht, Heli Špilev, Imre Taal, Katariina Kurina, Kristiina Hommik, Kristiina Jürgens, Lauri Saks, Mari-Liis Põlme, Mehis Rohtla, Redik Eschbaum, Roland Svirgsden, Tenno Drevs, Urmas Saarma. Uuringu täistekstiga saab tutvuda Kalanduse teabekeskuse kodulehel kalateave.ee.