Igale tõsisem kalahuviline on kursis, et teaduses on vastamata küsimusi palju ning kalade elu-olu kohta pole sugugi kõik teada. Sel suvel toimus Lõuna-Prantsusmaal Montpellier’is koroona-järgse aja...
Jätame jõgedele ruumi ja laseme neil olla metsikud, risused ja raskesti läbitavad, kirjutab Tartu Ülikooli vooluveekogude ökoloogia nooremteadur ja Eestimaa Looduse Fondi vee-elustiku ekspert Jürgen Karvak....
Kunda ja Keila jõe alamjooksu lõhedel esineb palju kalahallitust, mida põhjustab parasiit nimega vesihallik. Jürgen Karvak uuris oma magistritöös, kas oomütseedist vesihallikuga (Saprolegnia) nakatumine mõjutab Atlandi...
Tekst: Elor Sepp, Anu Albert Kalapüügi käigus on sageli oht, et saagi hulka satuvad lisaks sihtliigile teiste liikide esindajad. Eriti problemaatiline on ohustatud ja kaitsealuste liikide...
Aastail 2017–2020 viis TÜ Eesti mereinstituut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel Peipsi järvel läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata töönduspüügil tagasiheidetava kala ellujäämust. Seoses säästvama kalavarude...
Kuigi haugi võib kohata kõikjal Eesti rannikumeres, asuvad haugirikkaimad piirkonnad Lääne-Eestis. Sealne haug on oluline sissetulekuallikas kutselistele kaluritele ja pakub püügirõõmu paljudele harrastuskalastajatele. Läänemere rohketoitelisus, vooluveekogude...
Tekst: Priit Bernotas ja Meelis TambetsKalanduse Teabekeskuse tellimisel viisid Eesti Maaülikool ja Eesti Loodushoiu Keskus aastail 2019–2021 angerjate rändeteekonna uurimiseks Võrtsjärvest Läänemerre projekti, mis andis hulgaliselt...
