Muudatustest harrastuskalapüügil 2021

Kalapüüki reguleerivaid õigusakte muudetakse pea igal aastal. Seekord on need muudatused senistest mahukamad ning mitmed neist nihutavad paigast pikalt kehtinud reeglid. Ühtekokku on neid muudatusi 62 – püügivahendite definitsioonidest kalade püügikeeluaegadeni, seda nii kutselisel kui harrastuspüügil. Muudatuste pakett jõustub 1. jaanuaril 2021. Kõiki muudatusi siinkohal välja tooma ei hakka, vaid esitame valiku olulisematest.

Püügivahendid

Muutuvad mõnede harrastuskalapüügil kasutada lubatud püügivahendite nimetused. Mitmed neist olid ajale jalgu jäänud ega leia enam sellisel kujul kasutust.

Vedel defineeritakse uues eeskirjas spinningu kaudu ehk edaspidi mõeldakse selle püügivahendi all spinningut, mille lanti või rakist veetakse paadi järel. Vedel senine definitsioon oli ilmselgelt ajale jalgu jäänud ning sellisel kujul seda praktiliselt enam ei kasutatud. Kui püügivahendina on see spinninguga sisuliselt identne, siis erinevus ilmneb kasutamisel. Kui kalapüügiseadus ei luba kasutada harrastuskalapüügil samal ajal rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, siis meres vedeli puhul see nõue ei kehti (v.a Pärnu laht). Nii et kasuta palju tahad, aga üle 5 haugi ikka kaasa võtta ei tohi!

Lisaks läbisid uuenduskuuri ka kadiska ja vähimõrra kirjeldused. Uuena kõlavad need järgmiselt.

Kadiska – söödastamata, kuni 1,4 m põhja läbimõõduga ja kuni 0,6 m kõrge püünis. Püünis võib olla ankurdatud ja varustatud kuni 1 m pikkuse juhtaiaga. Ära kaob nõue, et suu peab olema kogu püünise ulatuses avatud. See võimaldab kasutada tulevikus ka näiteks pujustega kadiskaid. Kas see muudatus kasvatab huvi muidu üsna vähest tähelepanu pälvinud püügivahendi kasutamiseks, seda näitab juba aeg.

Vähimõrd – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suurim lubatud pikkus on 1 m, suurim lubatud laius on 50 cm ja suurim lubatud kõrgus on 50 cm. Kui seni defineeriti vähimõrra suurust läbimõõdu kaudu, siis eeldas see muuhulgas ka seda, et püünis ise oleks silinderjas. Selline nõue pole kindlasti põhjendatud. Ka ei piirata enam avade arvu püünisel. See kõik annab püüdjale suurema otsustusvabade püünise valikul. Vähivarud seeläbi ei kannata, sest püütavatele vähkidele seatakse samuti piirang – 75 mõõdulist isendit ühe loa kohta ühes ööpäevas.

Nõuded kalapüügil

Harrastuskalastajate jaoks ilmselt kõige olulisem muudatus seisneb päevalimiitide kehtestamises mitmete kalaliikide puhul. Kui seni oli seda tehtud vaid ahvena ja lõheliste püügil, siis nüüd laiendati seda oluliselt enam. Nii on õngpüüniste ja allveepüügivahenditega püügil edaspidi keelatud ühel isikul püüda ühes ööpäevas rohkem kui:

1) 15 kg ahvenat;

2) 5 haugi;

3) 5 koha;

4) 15 latikat;

5) 2 lõhet või 2 forelli või 1 lõhe ja 1 forell;

6) 75 jõevähki (kalastuskaardi alusel vähimõrra või vähinataga).

Merel võrkudega püüdjad peavad edaspidi arvestama nõudega, et püüniseid peab kontrollima vähemalt iga 48 tunni möödudes, välja arvatud jääalusel püügil. Sellega seatakse konkreetne kontrollimise intervall, et vältida kalade asjatud hukkumist püünises.

Võrgupüügil tehakse ka üks teine oluline muudatus. Nimelt on edaspidi lubatud harrastuspüügil asetada ühte jadasse kahe eri omaniku nakkevõrgud. Kokku siis kaks võrku. See tähendab, et ühte jadasse saavad panna võrgud kaks pereliiget või kasvõi kaks head sõpra. Arvestada tuleb aga sellega, et võrkude püügile asetamise ja kontrollimise juures peavad viibima mõlemad loa omanikud.

Kuuritsa ja liiviga keelatakse püük alla 10-hektarilistel järvedel, vooluveekogudel, Võrtsjärvel, Peipsi järvel, Narva veehoidlal ja kaitsealade sihtkaitsevööndis asuvatel veekogudel. Seni olid vastavad piirangud kehtestatud ajutiste püügikitsendustena, nüüd ja edaspidi on need piirangud alalised. Nii liivi kui kuuritsaga püüdmiseks tuleb osta endale kalastuskaart.

Uued keeluajad

Uued keeluajad kalaliikide kaupa.

Meres:

koha –15. maist 15. juulini

angerjat – 1. novembrist 31. jaanuarini.

Võrtsjärves:

haugi – 15. märtsist 30. aprillini;

koha – 5. maist 10. juunini;

linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega.

Siseveekogud (v.a Peipsi):

rääbist – 1. augustist 30. juunini;

haugi – 15. märtsist 30. aprillini;

latikat – 1. maist 10. juunini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;

koha – 5. maist 10. juunini.